Tuulest elektritootmine on võrreldes fossiilsete kütustega märgatavalt väiksemate keskkonnamõjudega ja jätame tulevastele põlvkondadele puhtama ja elamisväärsema keskkonna.

Tuuleenergia koolituse koolitaja Jaak Tuksami sõnul on maismaa tuuleparkide efektiivne tuuleenergia potentsiaal 4 500 MW (täisvõimsusel töötades kataks see Eesti elektrienergia vajaduse 4-kordselt), kuigi teoreetiline potentsiaal on kuni 20 000 MW. Lisaks on Eestil ka suurepärane meretuuleparkide potentsiaal.

Tuulikute paigaldamisest ei võida mitte ainult tuulikute omanikud, kes teenivad tagasi raha, mis nad on investeerinud vaid ka laiem üldsus läbi puhtama keskkonna. „Kui väiketuuliku puhul on loogiline, et kogu tuulikust saadav tulu jääb tuuliku omanikule, siis suurte tuulikute puhul liigutakse selles suunas, et tulu hakkab enam jagunema tuulikute omaniku ja kohaliku kogukonna vahel. On tõenäoline, et tuulikute ühisomandivormid nagu ühistuline omand või arendaja ning kogukonna osaluse vormid võetakse kasutusele ka Eestis,“ rääkis väiketuulikute ekspert Criss Uudam.

Inimesed, on huvitatud oma krundile väiketuuliku paigaldamisest, peaksid enne põhjaliku kodutöö ära tegema. Uudami sõnul on põhilisteks teguriteks asukoht, sobiv tuuliku tehnoloogia ja tuuliku tarnija.

Eriti rõhutab Uudam asukoha olulisust, nii makrotasandil (asukoht rannikul või sisemaal) kui ka mikrotasandil, mis tähendab, et valdavate tuulesuundade ees ei oleks segavaid objekte (kõrged puud, hooned jne.). Potentsiaalses tuuliku asukohas tuleks mõelda ka tuulemõõtmise tegemisele.

Taastuvenergia Koja säästva energia koolitusprogrammi koostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). ). Koolitusprogrammi seitsmes koolitus „Taastuvenergia lahendused põllumajandustootmises“ toimub juba 18.märtsil ning keskendub biogaasile ja biometaanile. Koolitajateks Ülo Kask, Peep Pitk TTÜst ning Heiki Enok KIKist.

Koolitusprogrammi kohta saab täpsemat infot siit.