Viimsi maa hukutav mõju aususele
Maatulundusmaa muutub kallimaks elamumaaks
Teine variant on muuta endale odavalt soetatud maatulundusmaa väärtuslikumaks elamumaaks. Sellega on Viimsi kohalik võim ka agaralt tegelenud. Kuigi Viimsi vallavanem Urmas Arumäe kirjutas hiljuti Äripäevas, et Viimsi võim maaäriga ei tegele, räägivad volikogu dokumendid teist keelt.
Haapsalust suurema eelarvega Viimsi valla volikogus on kaks komisjoni, kes arutavad detailplaneeringute muutmise üle: Raimo Tanni juhitav maa- ja planeerimiskomisjon ning keskkonnakomisjon, mille esimeheks on Rein Madissoon.
Mõlema mehe isiklikku maad saatis mullu 19. detsembril uue detailplaneeringu algatamise otsus, mis näeb ette sihtotstarbe muutmise maatulundusmaast elamumaaks.
Kõige hiljutisem maatehing puudutab aga 13. märtsi volikogu, kus otsustati algatada detailplaneering Viimsi vallavanema Urmas Arumäe perefirma Concordia maatükil sihtotstarbe muutmiseks. Osa maast muutub elamumaaks, osa sotsiaalmaaks.
Viimsi ehitusküsimustega on eri positsioonidelt tegelenud juba üle kümne aasta abivallavanem Haldo Oravas, kes mingit skeemitamist neis juhtumites ei näe. “Kuna Teie poolt küsitud loos (Madissooni ja Tanni maade sihtotstarbe muutmine — toim.) mingit erandit võrreldes menetluses oleva üldplaneeringuga ei taotleta, jääb mulle mõistetamatuks, millistest “skeemidest” on juttu. Algatatud planeeringuid menetleb nn täidesaatva võimuna vallavalitsus. Vallavalitsuse struktuuriüksusena vastutab planeeringute eest planeerimisamet, mis tegutseb minu kui abivallavanema haldusalas. Seega vastutan volikogu otsuste täideviimise eest,” kommenteeris Oravas.
Vallavanem näeb plekki eelmisel vallavõimul
Samas tunnistab vallavanem Arumäe, et korruptiivseid tehinguid on Viimsis olnud, kuid mitte tema ajal. “Korruptsioonimaigulised tehingud jäävad eelmiste vallavalitsejate aega (tuletan meelde, et tänane koalitsioon Viimsis on võimul alates detsembrist 2005),” märgib Arumäe e-kirjas.
Tõsi ta on, pärast viimaseid kohalikke valimisi on opositsiooni jäänud näiteks Vallo Palvadre, Madis Saretok, Enn Sau ja Ants Savest, kes pidevale lehelugejale tuttavad kui varasemate maatehingute kangelased.
Viimsi võtmeisikute tehinguil kahtlane maik
Vallavanem: maatükk muudetakse sobivaks lasteaia ehitamiseks
Viimsi vallavanema Urmas Arumäe osalusega maatulundusmaa muutub osaliselt elamumaaks ja osaliselt sotsiaalmaaks.
Viimsi vallavolikogu otsustas 13. märtsil algatada detailplaneeringu OÜ-le Concordia (vallavanema Urmas Arumäe perefirma) ja Toomas Proosile kuuluvate Tammneeme küla maaüksuste üldplaneeringu muutmisest maatulundusmaast osaliselt sotsiaalmaaks ja osaliselt elamumaaks. Otsuses lähtuti OÜ Concordia taotlusest.
Osaline sotsiaalmaa on kavas, kuna Arumäe plaanib Viimsisse lasteaeda. Näiteks ärimees Urmo Allingu pole saanud viie aasta jooksul oma sotsiaalmaale õigust eralasteaia rajamiseks, kuigi Viimsis on tõsine lasteaiakohtade kriis.
“Kuna tegemist on hajaasustuse printsiibil arendatavate kinnistutega, siis on kavas kinnistud kruntida vähemalt 3300ruutmeetristeks üksikelamute alusteks kruntideks (kokku kümmekond krunti). Sotsiaalmaale rajatakse kahe sõime- ja kahe lasteaiarühmaga lasteaed, kokku 68 last,” selgitas Arumäe enda ja Toomas Proosi plaane. Concordiale kuulub 2,4 ha maad ja Toomas Proosile umbes neli hektarit.
“Vallavanema staatus ei kiirendanud detailplaneeringu algatamise protsessi, tegemist on 27.01.2005 a-st menetletava taotlusega, mis on nüüd jõudnud sellesse staadiumi, nagu ta on,” vastas Arumäe e-kirjas.
Volikogu esimees: kahtlus lepingu endale kasulikumaks muutmises
Opositsioon kahtlustab, et Viimsi volikogu esimehe Aarne Jõgimaa osalusega Esmar Ehitus saab Randvere keskuse ehitamise eest algul lubatust rohkem raha.
Sama firma annetas Eesti Päevalehe andmetel 1999.- 2004. aastal (mil erakondadel oli õigus äriühingutelt raha võtta) erakondadele 2,9 miljonit krooni, sellest 2,4 miljonit Keskerakonnale. 2005. aasta lõpus pidi firma maksupettuse tõttu maksma trahvi pool miljonit krooni.
Nüüd ehitab Esmar Ehitus Viimsis Randvere keskust- lasteaeda. Tellijaks on Viimsi Haldus (mille nõukogu liige on ühtlasi ka Esmar Ehituse juhatuse esimees ja vallavolikogu liige Priit Post).
Viimsi Halduse omanik Viimsi vallavalitsus aga ei anna opositsiooniliikmete Jaan Alveri, Aare Etsi, Vallo Palvadre, Madis Saretoki, Enn Sau ja Ants Savesti päringust lähtuvalt välja Randvere keskuse dokumente, mis kajastavad pärast hanget muudetud Randvere keskuse ehitusmaksumust.
Aarne Jõgimaa ei soostunud teemat kommenteerima ja soovis, et ajakirjanik talle enam kunagi ei helistaks.
Keskkonnakomisjoni juht: vend õigel hetkel maaomanikuks
Viimsi valla keskkonnakomisjoni juhi Rein Madissooni vend omandas maa, millele vaid viis päeva hiljem kinnitas vald detailplaneeringu elamute rajamiseks.
Viimsi volikogu algatas mullu 19. detsembril detailplaneeringu uute elamumassiivide rajamiseks Lubja külas.
Seal asuva ühe suurema kinnistu (3,76 ha) omandas 14. detsembril maatulundusmaana keskkonnakomisjoni juhi vend Jaak Madissoon.
Praeguseks on pool krundist liikunud Rein Madissooni firma ASi Standoor Eesti omandisse, millest pool kuulub endiselt Jaak Madissooni firmale AVN Arendus.
Rein Madissoon ei võtnud õppust volikogu esimehe Aarne Jõgimaa vigadest, kelle kohta koostas Põhja Politseiprefektuur mullu oktoobris väärteomenetluse korruptsioonivastase seaduse vastu eksimises. Madissoon ise valmistas volikogule krundi kohta käivad otsused ette, osales arutelul ning hääletamisel.
“Ma olen praegu Itaalias ega soovi hakata küsimustele vastama, liiga kalliks läheks. E-postiga edastatud küsimused olid liiga segased, et neile vastata,” sõnas Madissoon.
Küsisin Rein Madissoonilt e-kirjas kaks küsimust:
1. Kas Teie juhitav Viimsi vallavolikogu keskkonnakomisjon arutas ja kiitis üldplaneeringu heaks?
2. Kas vastab tõele, et Te osalesite enda kinnistut (sel hetkel kuulus see ainult Teie vennale Jaak Madissoonile) puudutava detailplaneeringu arutelul ning hääletamisel?
Maakomisjoni juht: soodne otsus tõi õiguse elamute rajamiseks
Tänu Viimsi volikogu soodsale otsusele sai planeerimis- ja maakomisjoni juht Raimo Tann õiguse oma kinnistutele elamute rajamiseks.
Viimsi vald otsustas rajada kõrgele klindiastangule veepuhastusjaama koos veemahutitega. Veepuhastusjaama teenindavad trassid ja muud kommunikatsioonid hakkavad aga läbima volikogu planeerimis- ja maakomisjoni esimehe Raimo Tanni kinnistuid.
Seetõttu tuleb volikogu otsuse järgi võimaldada lähedal olevatel kinnistutel elamute rajamist. Otsus puudutab otseselt Tannile kuuluvaid praegu veel maatulundusmaa funktsiooniga kinnistuid Raimo (4,6 ha) ja Paenurme I (3,9 ha).
“Need kinnistud on juba paar aastat üldplaneeringus elamumaana kirjas, kinnistusregistris pole seda tõesti veel fikseeritud, kuna üldplaneering on veel vastu võtmata,” kommenteeris Tann. “Üldplaneering käis minu juhatavast komisjonist läbi, aga ma taandasin end arutelust ja hääletamisest.”
Tann lisas, et kui keegi on üldplaneeringu vastu või tunneb, et saab sellega kahju, siis varsti pannakse üldplaneering avalikule tutvumisele ja kõik saavad pretensioone esitada.
Üks küsimus
Miks paistab Viimsi viimasel ajal pidevalt silma korruptsioonimaiguliste tehingutega?
Haldo Orvas
Viimsi abivallavanem, juhtinud kümme aastat eri positsioonidelt valla ehitusasju
Viimsi on olnud Eesti taustsüsteemis suhteliselt erandlik omavalitsus: kiiresti arenev, edukas ja toimetulev. Tormiline areng ei saagi toimuda poliitiliselt kiretult.
Kuna Viimsi on meedia huviorbiidis, kajastatakse vastuolusid meelsasti. Viimsi valla suhtes viimase kümne aasta jooksul meedia poolt loodud fooni on raske muuta. Arvestades ajakirjanike halba informeeritust, poliitiliselt kallutatud suhtumist ning meedia meelelahutuslikku eesmärki, tundub, et ega fakte vajatagi.
Meedia võimendab negatiivseid uudiseid, need on paremini müüdavad. Ega niisama nimetata meediat rahvasuus neljandaks võimuks Eesti riigis, tihti küll ekslikult ka kolmandaks, asetades meedia võimu ettepoole kohtuvõimust.
Kas Teie vallas on suur surve korruptiivseteks tehinguteks?
Rein Kokk
Tartuga külgneva Tähtvere vallavanem
Meie vallal ei ole maad, oleme Tartu ümbruses ainuke vald, kellel maad pole. Kõik maad on riigile antud. Seetõttu ei saagi õnneks korruptsiooni tekkida. Selles osas oleme vaesed.
Meil on üldplaneering kehtestatud, valla korruptiivsete tehingute ära hoidmine algabki üldplaneeringu kehtestamisest.
Kui arendajad soovivad maad osta, siis nad teevad tehinguid eraisikutest maaomanikega. Kuna üldplaneering on kehtestatud, ei ole valla poolt ka massilist sihtotstarbe muutmist.
Kommentaar
Agu Laius, mittetulundusühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige
Korruptsioon kohalikes omavalitsustes tekib ennekõike kõikvõimalikest arendusprojektidest.
Seega on korruptsiooni rohkem seal, kus arendustegevust rohkem, näiteks Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruse valdades. Arendustegevus on suhteliselt hägune valdkond ja riigiregulatsioon sinna ei jõua. Minu oma vallas (Rae vald — toim.) pole olnud peaaegu ühtegi rikkumisteta riigihanget.
See on huvide konflikt, kui kohalik omavalitsus menetleb võimulolija enda maad. Ma näen isegi selles probleemi, kui ta taandab end avalikult arutelult. Koalitsioonikaaslaste kaudu saab tulemust ikkagi mõjutada. Seda võib nimetada ka onupojapoliitikaks.
Viimsis on asi nii kaugel, et pole enam midagi arendada. Samas Rae vald on veel poolel teel selleni.
Voldemar Kolga, psühholoog
On raske leida intellektuaalselt erutavamat tegevust kui korruptsioon. Raha tuleb jäljetult kuhugi ära kaotada, mis on võrreldav Copperfieldi müsteeriumiga; pealegi saab materiaalset kasu altkäemaksu saamisest, aga andja naudib võimu ja üleolekut.
Korruptsioon on eelkõige psühholoogiline, mitte majanduslik-õiguslik fenomen. Võitlus korruptsiooniga on kultuuri “sõda” amoraalse praktika (j.o.k.k) ja arusaamise vastu, et “igalühel on oma hind”.
Korruptsiooni hõngu ka eelmiste vallajuhtide tehingutes
Koolimaja krunt osteti kuuekordse hinnaga tagasi
• 2001. aasta lõpus kinnitas Viimsi vald detailplaneeringu, millega Karulaugu 2, 3 ja 4 tunnistatakse sotsiaalmaaks eesõigusega ehitada sinna koolimaja. 2003 juulis lubas Viimsi vald Karulaugu kruntidel asuvate kahe laohoone ja ühe valvehoone juurde erastada 11,4 hektarit teenindusmaad. Erastajaks on E.L.L. Kinnisvara töötaja Timo Aarma ja hinnaks 3,4 mln kr. 2004. aasta juulis müüs Timo Aarma krundid E.L.L. Kinnisvara ühele omanikfirmale OÜ Spiromax 8,5 mln krooni eest. Nii E.L.L. Kinnisvara kui ka Spiromax kuuluvad Merko Ehituse kontserni.
• 2004. aasta detsembris teatas Viimsi vallavalitsus, et ostab Karulaugu kinnistud 28,2 mln krooniga.
• 2006 valmib uus koolimaja.
Põldmäe-Viievelle elamukvartal odavatele kruntidele
• Ala hõlmab paarikümne hektari suurust küla Pärnamäe ja Aiandi tee ristmikul, praegu tuntud kui Põldmäe elamukvartal. Kõigi maaüksuste peal asub praeguseks volikogu liikme Vallo Palvadre poolt teostatav Lubja Investi arendus umbes 200 majale. Lubja Investi üheks juhatuse liikmeks kuni eelmise aastani oli aga Olev Tolmusk, kes on volikogu liikme Madis Saretoki äi. Elamukvartali taga on kolm võileivahinnaga saadud kinnistut.
• 1998. aastal kinkis Põldmäe talu omanik Linda Ruus oma 2400 m2 maa Harry Ruusile ja Viimsi volikogu liikmele Vallo Palvadrele. 2001. aastal tegi vallavanem Kaido Metsma korralduse, millega nimetatud Põldmäe talule anti õigus erastada talule 12,6 hektarit maad juurde.
• Erastatava maa maksumuseks määrati 90 100 krooni, mis tasuti EVPdes.
• 1999. aastal tegi Viimsi vallavanem Kaido Metsma (Eesti Ekspressi andmetel korraldas seda toonane Viimsi vallavalitsuse maa-ameti juht Madis Saretok) korralduse, millega sai toonane maaomanik Evelyn Rinken osta Veere maaüksusele 4,12 hektarit juurde Viimsi Vallas Pärnamäe külas hinnaga 34 800 krooni.
• 1999. aastal tegi Viimsi vallavanem Kaido Metsma korralduse, millega andis ostueesõigusega erastamise õiguse Helmut Linkrusile 8,57 ha maa omandamiseks hinnaga 70 600 krooni.
Antenniväljaku krundi abil vahelt kümneid miljoneid
• 2004. aastal vahetas Viimsi vallavolikogu liikmele Ants Savestile kuuluv Same-Sport Viimsi vallale kuuluva OÜga Viimsi Haldus antenniväljaku krundi (36 ha) endise Kiievi kolhoosi staadioni vastu (2,8 ha). Ober-Hausi toonase hindamisakti järgi on kumbki maa väärt 9,4 mln krooni.
• Saades krundile uue detailplaneeringu, millega muutus kinnistu maatulundusmaast väikeelamumaaks, müüs Same-Sport 2005. aastal krundi 63 mln krooniga. Uued omanikud ei saanud paremat detailplaneeringut ning müüsid krundi OÜ-le Morgan Trade (omanikud: Tallinna Äripank, Siim Seppik, Sulev Seppik ja Kristian Kesner).
• Antenniväljaku krunt sai Sulev Seppiku avaldusest Viimsi vallavalitsusele johtuvalt uue detailplaneeringu algatuse, mille järgi hajaasutusega väikeelamumaast saab lihtsalt väikeelamumaa. St hajaasutuseks mõeldud maa-alale võib ehitada 80-90 elamuühiku asemel kordades rohkem ehk 320 elamuühikut. Kokku on praeguseks krundi kasuks seatud hüpoteeke 168,8 mln krooni eest (neist Äripanga kasuks 75 mln).
