Viirus murrab Soomes mobiiltelefone

 (14)

Põhjanaabrite mobiiliomanikke kollitab novembrist saati viiruseuss, mis levib bluetooth’i kaudu. On vaid aja küsimus, millal esimene mobiiliviirus Eestisse jõuab.

Oulu kandis möllab ussviirus, mis levib nn taibutelefonides bluetooth’i (raadioühendus telefoni ja lisaseadmete vahel) kaudu ning nakatab kõik 20 meetri raadiuses asuvad kaitsmata telefonid.

Ussviirust sisaldav teade tuleb telefonile caribe.sis-failina. Soome majanduslehe Taloussanomate andmetel klikib ja installeerib umbes 90 protsenti sõnumi saanutest saadud faili, andes sellega ussile paljunemiskäsu. Aktiviseeritud viirus levitab end edasi juba ise. Cabir-b nime kandvale viirusele on vastuvõtlikud Nokia 60-seeria bluetooth’i kasutavad telefonid.

Radiolinja Eesti juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul ei ole Eestis ametlikult veel ühtegi mobiiliviiruse avastamise või levimise juhtu registreeritud. “Samas, kui viirus jõudis juba Soome, siis ei ole takistatud selle levik ka Eestisse,” ütles Hiiepuu. “Telefoni nakatumine ei pruugi muidugi toimuda üldse Soomes või Eestis, vaid näiteks mõnes teises välisriigis.”

Viiruse telefoni sattumise vältimiseks on mõistlik oma telefonis välja lülitada automaatne bluetooth-ühenduse loomine, turvalisem on bluetooth ise vajaduse korral telefoni menüüst sisse lülitada.

“Mõnevõrra ohtlikumate viiruste hulka kuulub Skulls.B, mis levib internetist laaditava nakatunud faili Extended theme.SIS abil,” ütles Hiiepuu. “See viirus asendab nakatunud telefoni ekraanil olevad logod kolju ja ristatud sääreluudega ning blokeerib telefonis olevate programmide kasutamise, telefoniga on võimalik ainult helistada.”

Hiiepuu sõnul saavad inimesed ka selle viiruse puhul ise oma telefoni kaitseks kõige rohkem ära teha: piisab, kui oma telefoni ei laadita tundmatut päritolu tarkvara, mille sisus ja kvaliteedis ei olda kindlad. See vähendab oluliselt mobiiltelefoni nakatumise võimalust.

“Juhul kui telefon siiski on nakatunud, on kaks varianti: kas eemaldada viirus telefonist ise või tuua see hooldusesse, kus vahetatakse välja telefoni tarkvara,” jagas Hiiepuu näpunäiteid.

Esialgu on andmed mobiiliviiruste leviku kohta siiski küllaltki tagasihoidlikud, nakatumise juhte võrreldes arvutiviiruste levikuga on äärmiselt vähe. “Samas võtavad mobiilsideoperaatorid mobiilviiruste ohtu väga tõsiselt, näiteks meie Soome emaettevõte Elisa oli esimene mobiilsideoperaator maailmas, kes sõlmis viirusetõrjujaid tootva firmaga kokkuleppe, mille alusel pakub Elisa kõikidele oma taibutelefone omavatele klientidele võimalust laadida oma telefoni viirusetõrjetarkvara,” teatas Hiiepuu, kelle sõnul uuendatakse tarkvara reaalajas.

“Ka Radiolinja suhtub mobiiliviiruste probleemi väga tõsiselt, nii kutsusime me detsembri alguses toimunud telekommunikatsioonikonverentsile Fookus 2005 esinema selle ala parimaks spetsialistiks peetava Mikko K. Hypponeni, viirusetõrjefirma F-Secure uuringute juhi,” ütles Hiiepuu.

F-Secure’i viirusetõrjujat saab ka nende kodulehelt ise alla laadida, see on tasuline.

Telefonid, mida viirus ohustab:

Nokia 3230
Nokia 3600

Nokia 3620

Nokia 3650

Nokia 3660

Nokia 6260

Nokia 6600

Nokia 6620

Nokia 6630

Nokia 6670

Nokia 7610

Nokia 7650

Nokia N-Gage

Nokia N-Gage OD

Panasonic X700

Siemens SX-1

Sendo X