Telefoni ja arvutit saab omavahel ühendada kaabliga, kuid see on natuke tülikas, lisaks tuleb kaablit kaasas kanda. Mugavam on seada mobiil ning arvuti suhtlema infrapunaühenduse kaudu. Kuid siis peab hoidma telefoni ja arvutit teineteise läheduses. Kolmas võimalus on kasutada lähiraadiovõrku ehk Bluetoothi. Siis võib olla telefon ka taskus, sest arvuti ning mobiili raadiolained leiavad teineteist üles mõnekümne meetri raadiuses.

Mu tuttav firmajuht ongi avastanud Bluetoothi ning kasutab just seda sülearvuti ning mobiili ühendamiseks. Kuid pärast sideseansi lõppu ei lülita ta tihtipeale oma telefonis Bluetoothi välja. Ja see kulutab teadagi akut. Kuid veelgi hullem — just avatud Bluetoothi kaudu võib telefoni jõuda viirus.

Eelmisel nädalal selgitas tuntud andmeturbefirma F-Secure uuringute juht Mikko Hyppönen Soomes ajakirjanikele, kuidas mullusel kergejõustiku MMil Helsingis staadionil mobiilivoorus levima hakkas. Üks viirusega nakatunud telefon hakkas oma Bluetoothi levialast otsima teisi seadmeid, mis kasutavad Bluetoothi ja olid samas ka sideühenduseks avatud. Viirus paistis esialgu süütu, lihtsalt teade telefoni ekraanil, et palun installeerige oma mobiili saabunud fail. Ei-klahvi polnud paraku võimalik vajutada ning kes ei taibanud Bluetoothi levialast väljuda, võiski oma telefoni viirusega nakatada.

Kui mu tuttav firmajuht jätkuvalt oma telefonil Bluetoothi kogu aeg avatuna hoiab, satub küllap temagi tänavu viiruse otsa.