Viktor Siilats — Igavene kriitik
“Ootan Äripäevalt eksitava info ümberlükkamist ja vabanduse palumist. Mitte persoonilugu. Villy, ei midagi isiklikku, aga väljaanne pole minu jaoks enam usaldusväärne,” kirjutab ta Kreekast. Selgituseks: Äripäev kirjutas, et Siilats blokeeris Haapsalus naabersadama veetee, Siilats ise arvab teisiti, aga sellest pikemalt kõrvalloos.
Alla ei anna, aga kui solvub, siis põhjalikult
“Öelge palun kolleegidele edasi, et erakordselt näotu oli kasutada kaanepildina fotot minu tasuta esinemisest Äripäeva korraldatud tasulisel konverentsil,” ei jäta ta siiski ironiseerimata. “Kui minu isikule Äripäeva arvates veel vähe kahju on tekitatud, eks siis laske aga käia…” Tagatipuks tühistas ta oma ettevõtete reklaamitellimused. Äkiline mees? “Ega ta naljalt endale peale astuda lase,” ütleb üks Siilatsi alluvatest.
Äkilisi otsuseid on ta teinud varemgi, näiteks ühes intervjuus Äripäevale on väitnud, et poliitikud ei lasknud tal televisiooni teha, et Isamaa valitsus soosis Kanal 2 ja temalt võeti saatja ära ja seepeale tema üldse solvus ja müüs oma osaluse maha. “Ehkki valitsus lootis, et reisiparvlaeva Estonia huku kattevarjus ei pööra keegi sellele vähetähtsale seigale televisioonisaatjaga mingit tähelepanu, sündis nn telesõda, kuna tegu oli Lõuna-Eestit katva saatjaga. N-ö endine Ostankino kanal lõhuti saatjate kaupa tükkideks, et Ilmar Taska enne riigikogu valimisi rohkem vaatajaid saaks. Selle saatja üleminekuga Ilmar Taska kasutusse kaotas EVTV ca 200 000 vaatajat Lõuna-Eestist ja samas Kanal 2 vaadatavus oluliselt ei tõusnud,” rääkis Siilats.
Puhtalt jonni pärast läks Siilats ka Hans H. Luige ja Rein Langiga Kanal 2 ja TV3 lõppevaid ringhäälingulube noolima, selleks loodi OÜ Eesti Jonnipunnid. Telelitsentsid jäid siiski Kanal 2 ja TV3-le.
Palgatöötajaist või riigiametnikest erinevalt pole Siilats ärimehena kunagi aga muretsema pidanud, kuidas tema sõnad tema töökohale mõjuvad ning nii saavadki tema käest sugeda nii ametnike totrus, bürokraatia kui ka kehvasti kirjutatud seadused.
“Maksuvabas riigis on merekaatri registreerimine paratamatus, mitte maksudest kõrvalehiilimine või omaniku varjamine. Allakirjutanugi otsustas registreerida väikelaeva USAs: ülevaatustel ei pea käima ega omama juhiluba. Vesi, elekter, kapital voolavad ikka sinna, kus takistus väiksem,” tambib ta ühes Äripäevas ilmunud kolumnis Eesti seaduseid.
Juba isa oli maailmaparandaja
Tema vanaisagi, koolipapa, kaitseliitlane, vabadussõdalane Daniel Siilats, oli krooniline maailmaparandaja. Kuid Viktorist erinevalt ei saanud tema oma sõnu vabalt valida. Teisitimõtlev Daniel kõrvaldati Kaitseliidu Paistu malevkonna pealiku kohalt ja tema juhitud Paistu 6klassiline algkool pandi kinni. Tagatipuks ei jätnud teda rahule enamlasedki — 1941. aasta juunis ta arreteeriti ja viidi koos naise-lastega Sverdlovskisse, kus ta järgmisel aastal ka maha lasti.
Väikelaevnike vihavaenlane nr 1 võitleb lõpuni ning väidab, et hoopis konkurent rikub seadust
Eelmisel nädalal kirjutasid ajalehed, et autoärimees Viktor Siilats blokeeris Haapsalu Jahtklubi veetee, pannes ujuvkai jahtklubisse viivale süvendile.
Siilats ise on teisel arvamusel: “Veeteede Ameti kirjaliku seisukoha kohaselt lõpeb avalik veetee Suur-Holmi sadama põhjapoolse sissesõiduga ning edasi on vaid Suur-Holmi sadamaala. Grand Holm Marina Harbour Limit on see inglise keeles. Järelikult ei ole minul võimalik veeteed blokeerida, kuna seda veeteed pole seal olemas!”
Süüdistab Haapsalu purjetajaid
Seejärel seletab Siilats lahti laevatee mõiste: “Äripäev on avaldanud kaardi, mis justkui näitab laevatee olemasolu Haapsalu Tagalahel. Sellist laevateed ei ole olemas, laevatee on üleüldse laevatatavate sisevete mõiste, samal ajal kui Haapsalu Tagalaht on kõigile teadaolevalt meri.
See teema on meil kohtus juba ammu selgeks vaieldud. Suur-Holmi sadamast lõunasse on mittelaevatatav ala, madal ning täis navigatsiooniohtusid. Kohalikke olusid hästi tundev kohalik väikelaevnik võib seal ehk hakkama saada, aga väliskülaliste sinna meelitamine on täiesti vastutustundetu.”
Siilatsi arvates pole kohalikud Haapsalu purjetajad ka oma “koduõuele” piisavalt tähelepanu pööranud: “Navigatsiooniohtudeks on lisaks kõikvõimalikule metallrämpsule (jalgrattaraamid, ankrud, prügikastid), mida mina isiklikult koos Maremarki sukeldumislubi sukeldujatega olen oma sadama akvatooriumist mitme tonni jagu välja toonud, ka tähistamata veealused sillakastid, ms on täidetud põllukividega. Haapsalu purjetajad ja neid on tervelt viis jahti, kes usinalt merel käivad, ei ole aastakümnete jooksul viitsinud oma kodulahte puhastada, oodates Tallinna poolt tulijaid. Suur-Holmi sadamast lõunasse puudub igasugunegi navigatsioonimärgistus ja me oleme väikelaevnikke korduvalt hoiatanud sinna minemise eest.”
Jahtklubi ei olegi tegelikult jahtklubi
Kokkuvõttes jõuab Siilats elegantselt järelduseni: “AS Haapsalu Jahtklubi ei ole ei jahtklubi, sest et ta ei ühenda purjetajaid ega muid väikelaevnikke ega kuulu nendele. Ta ei ole ka sadam, sest et ta pole kunagi soovinud saada sadamaks Sadamaseaduse mõistes, ta pole kunagi taotlenud ei sadama nime ega akvatooriumi. Seega mõlema mõiste, nii “jahtklubi” kui ka “sadam”, kasutamine on lugejat sügavalt eksitav. Haapsalus on küll mittetulundusühing Haapsalu Jahtklubi, mis ühendab tõepoolest purjetajad, kuid nad tegutsevad erineval aadressil, võrreldes samanimelise aktsiaseltsiga.”
Kohtus on kõik juba ammu selgeks vaieldud
Kõrvalepõikena meenutab Siilats, et vaidlusaluse sadama akvatooriumi osas on lausa kohtulahendki olemas: “Laevatee mitteolemasolu ja akvatooriumi eraldamise seaduslikkuse kohta on olemas kehtiv kohtulahend, kohaliku omavalitsuse otsust Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride kohta ei ole HJK kunagi ametlikult protestinud, pigem on suditud seljataga. Hetkel käimasolevaid kohtuvaidlusi Suur-Holmi sadamal HJKga ei ole, sest et nad ei ole ikka veel tasunud eelmise kohtuvaidluse kulusid. Küll aga käib HJK kohut Haapsalu linnavalitsusega.”
Ning lõpetuseks nendib Siilats: “Kuna Haapsalu purjetajatel pole midagi ühist AS Haapsalu Jahtklubiga ja kuna AS Haapsalu Jahtklubi ei oma veesõidukeid, on suisa absurdne nõuda Suur-Holmi sadamalt oma infrastruktuuri ja vastutuse valmisolekut selleks, et üksikud nostalgilised purjetajad Lääne Kalurikolhoosi silda pääseksid ja AS Haapsalu Jahtklubi Suur-Holmi sadama kulul edasi parasiteerida saaks. Me vastutagu meie akvatooriumit tasuta läbivate jahtide eest, me olgu valmis päästma uppujaid, kustutama tulekahju ja likvideerima keskkonnareostust. Me tõstku oma WiFi võimsust, et HJK külalised seda jätkuvalt kasutada saaks, me müügu neile kütust ja varsti peaksime vist ka nende musta pesu pesema?” küsib Siilats ning jätkab: “Sama absurdne oleks nõuda kahekopikalise Rahva Hääle olemasolu, mida trükitaks Äripäeva kulu ja kirjadega.”
Sel nädalal kirjutas aga Tartu Postimees, et Siilats on mingil moel eurorahade eest rajatud Tartu linna avaliku kai omale saanud. Sellele teemale pole Siilats veel reageerinud.
Sulev Paakspuu: aktiivne ärimees, kellega leiab ühise keele
Sulev Paakspuu
konkurent, Bell-Marine OÜ juht
Mina teda inimesena väga ei tunnegi, aktiivne ärimees, muud ei oska öelda.
Ei, mis kokkupõrkeid, eks me kokku saades oleme ikka alati ühise keele leidnud.
Raivo Aavisto: kõik, mis teeb, teeb sisemise põlemisega
Raivo Aavisto
konkurent, ja sõber, Amserv Grupi üks omanikest
Viktor Siilats on autoäris olnud selle algusaastatest peale, olles üles ehitanud mitmetest autokeskustest koosneva jaemüügiketi. Tema saavutatut tuleb igati tunnustada.
Kuna oleme pikaaegsed naabrid Järvel, on meie suhtlus üsna tihe ja omavahelised suhted head. Viktor on tugev, jõuline isiksus, kes oma eesmärgi nimel on valmis minema läbi tule ja vee. Usun, kui vaja, on ta võimeline musta ka valgeks rääkima..
Hästi järjekindel, vahel ka pisut jäik ja ehk paindumatugi. Ta hea lobist, tugev ideede generaator ja väga hea analüüsivõimega. Kõike, mida teeb, teeb suure sisemise põlemisega. Meeldiv suhtleja, aktiivse eluhoiaku ja elustiiliga inimene.
VIKTOR SIILATS
sündinud 8. novembril 1955 Tomskis, Siberis
* Haridus 1973 Kohtla-Järve 1. KK
* 1973-1978 TRÜ, orgaaniline keemia
* 1985-1987 TRÜ, ajakirjandus (lõpetamata)
* Ametid 1978-1982 ENSV Teaduste Akadeemia vaneminsener
* 1985-1988 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi direktor
* 1988- ASi Eesti Video juhataja
* 1990- ASi Ühisettevõte INFO juhataja
* 1993-1995 ASi EVTV juhataja
* 1993-2003 ASi Info-Auto juhataja, juhatuse esimees
* 2006- ASi Balti Merekaatrid nõukogu esimees
hobid: merendus, sukeldumine, muusika
keeled: eesti, vene, inglise, soome
TSITAAT
* Siilatsi ütlemisi:
Euroliitu astumisest: “Kui midagi üldse muutub, siis tarbija kindlasti võidab.”
* Investeerimisest: “Reinvesteerige raha enda ja oma laste haridusse, reisi- ja muidu toredatesse muljetesse, sest ei haridust ega ilusaid mälestusi saa teilt keegi kunagi ära võtta.”
* Kipper.ee foorumis: “Mis ma vastu saan, kui loobun? Kas teie loobuksite? Pärast kogu seda jama? Olge nüüd ikka mõistlikud!”
TASUB TEADA
* Kas teadsite, et Siilats: juhindub ajakirja Saldo andmetel oma tegevuses kolmest põhimõttest: sõnapidamine, riskijulgus ning deviisist: “Pigem vähem, ent kauem!”
* võttis eelmise aasta kasumitelt koos abikaasaga dividende kokku 4,18 miljonit krooni
* elas lapsena ühe aasta Laitse lossis
* omab Ankrutule OÜ kaudu ligikaudu 15 miljoni kroonist 2003. aastal valmistatud Princess61 merekaatrit nimega Jenny VI
* on Tallinna Jahtklubi liige, autoärimeestest kuuluvad samasse jahtklubisse veel Andres Sarri ja Leho Siimsen
* on äriregistri andmetel seotud selliste luuleliste nimedega OÜdega nagu Ankrupoi, Ankruseekli, Ankrutule, Ankruketi, Ankruvintsi, Ankrupeli
TAUST
* Viktor Siilatsiga seotud ettevõtted AS Evore (kinnisvarafirma, osalus ASis Järve Autokeskus)
* AS IEG (osalused: AS, Eesti Video, Ankrupoi OÜ, Ankruseekli OÜ, Ankrutule OÜ, Balti Merekaatri AS, Heelium OÜ)
* AS Info-Auto — (osalused: AS Järve Autokeskus, AS Pärnu Autoteenindus, AS Renest, AS Rentacar, OÜ Rendix Auto)
* Saunja Talu OÜ
* Šoti Klubi Kinnisvara OÜ
* Šotimaa Sõprade Klubi
* Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit
Allikas: Äriregister
