Erisusi leidub ka inimeste füüsiliste ning vaimsete näitajate puhul, mis mõjutavad otseselt nende töö tegemise tempot. Seetõttu ei saa eeldada, et kõik töötajad samas tempos, keskkonnas ning seltskonnas ühtemoodi töötavad ja tulemusi toovad. Tihti arvatakse ekslikult, et vilja kannavad vaid töötajad, kes silmaga märgatavalt rohkem rapsivad ning tegelevad mitme projektiga korraga. Tegelikult see nii siiski ei ole ning viljakas töötaja saab olla ka üleliigselt rapsimata.

Ületunnid ei näita alati viljakust

See võib tunduda imelikuna, kuid kõige enam töötunde teinud töötaja ei pruugi tuua ettevõttele suurimat kasumit ehk kvantiteet ei võrdu alati kvaliteediga. Lihtne näide turundusest, kus turundsspetsialist A ja B alustavad oma ürituse korraldamist samade vahendite ja tingimustega. Turundusspetsialist A lisab algsele ürituse plaanile üha rohkem aeganõudvaid pisidetaile, mis tema jaoks tunduvad olulised. Turundusspetsialist B aga otsustab aeganõudvatele pisidetailidele mitte mõelda ning keskendub müügile ja kommunikatsioonile ületunde tegemata. Kokkuvõtteks on spetsialisti A üritus peensusteni läbi mõeldud ning kõik näeb välja edev ja kallis, kuid tema üritusele ilmub vaid loetud arv inimesi. Spetsialisti B üritusele aga tuleb täismaja ning lõigatakse suurt kasumit. Seega, kui teed, siis tee korralikult! Hoia oma fookust, et sinu tehtud töötunnid ka reaalselt vilja kannaksid.

Õpi oma aega planeerima ning vajadusel puhka

Töökoormus aina kasvab ning lõunapausile minek tundub pea võimatu. Kas tuleb tuttav ette? Suure tõenäosusega pigistaksid sa selle lõunapausi oma graafikusse ilma vähimagi pingutuseta. Siiski otsustad sa minna seda teed, et jätad lõunapausi vahele, mille tulemusena tunned juba tunnikese pärast kohutavat väsimust. Väsimus aga omakorda vähendab loovust. Väsinud inimene ei suuda uutmoodi mõelda, vaid keskendub hakkama saamisele. Sinu keha läheb ellujäämise funktsioonile. See ei ole kasulik sinu tervisele ega ka üldisele tööülesannete täitmisele. Aju vajab puhkust ja pikemaid pause tööst eemal. Nende hulka kuuluvad näiteks ka kohvi-, lobisemis- ja suitsupausid. Aju vajab puhkust umbkaudu iga kolme tunni tagant. Pausi tasub pidada heas seltskonnas, koos töökaaslaste või hoopis sõpradega. Pausi ajal ei tohiks keskenduda tööalastele teemadele. Kui tunned siiski, et pead tööpäeva läbima ilma pausideta, siis ole julge töölt varem lahkuma, et anda oma kehale väljateenitud puhkust.

Töö tegemise rutiini ei ole mõistlik pidevalt muuta

Väljend, et inimene on harjumuste ori, ei ole mingi tavaline sõnakõlks. Eriti just Põhjamaade inimeste puhul tekitavad harjumused ja rutiin turvatunde ning soodsa töökeskkonna. Rutiin tekib inimesel umbes nelja nädalaga. Tööga seotud rutiin aitab sul taastuda ning aega planeerida, mille tulemusena suudad produktiivsemalt töötada. Kui väljakujunenud rutiini aga pidevalt rikkuda, ei suuda sa tööle keskenduda, vaid pead kohanema uue keskkonnaga, mis pole sinu jaoks soodne ning tundub ebaturvaline. Uue rutiiniga kohanemine paneb sind tihti rapsima, mille tulemusena töö kvaliteet kannatab. See on ka põhjus, miks tööandjad peavad juba värbamisprotsessi alguses piisavalt selgelt välja tooma, kui töö nõuab kiiret kohanemisvõimet ning rutiini muutmist. Samas tuleb meeles pidada, et kiiresti muutuvas maailmas on kiire kohanemisvõime üks tuleviku oskustest, mis võiks olla igal töötajal.

Rõõmusta oma viljakat kolleegi, kes saab oma tööga edukalt hakkama ka ilma rapsimata, tunnustades kolleegi või märgatud eeskuju oma valdkonnas! #KULDSÜDA tunnustusi saad jagada siin.

Jaga
Kommentaarid