E-vitamiini saab põhiliselt taimse päritoluga toiduainetest (nisuiduõli, värvohakaõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaer, oder, porgand ja majonees). Normaalse elustiili ja tasakaalustatud segatoitluse puhul selle vitamiini vaegust tavaliselt ei teki.

Rasvlahustuvate antioksüdantide juhtfiguurina on E-vitamiin ülivajalik organismi antioksüdantses regulatsiooni-ja kaitsesüsteemis. Pärsib ateroskleroosi teket ja arengut ning pärsib kehvveresuse, silmakae teatud vormide ning põletike kujunemist. Pidurdab naha vananemist ja vähendab juuste kahjustusi.

E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub näiteks:
7 g nisuiduõlis
25 g päevalilleseemnetes
40 g mandlites
50 g rapsiõlis
85 g oliiviõlis
650 g võis

Q10-vitamiini saame nii loomset kui ka taimset päritolu toiduainetest. Sisalduse ja omastatavuse seisukohalt on eriti head allikad merekalad ja sardiinid, aga ka muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid ja spinat.

Defitsiit võib kujuneda rasvavaese toidu tarbimisel ja mitmete ravimite pikaajalisel kooskasutamisel.
Q10-vitamiin vähendab kortsude teket, silendab nahka, on väga vajalik E-vitamiini antioksüdantselt toimiva vormi taastamiseks, takistab kehas lipiidide rääsumist, mis aitab vältida ka veresoonte lupjumist.

Allikad:
Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer “Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?”
www.toitumine.ee