Jõelähtme valla võimuvõitluse varjus ajavad oma bisnist kinnisvaraarendajad eesotsas ärimees Sulo Niguliga, kes loodavad selles mängus teenida sadu miljoneid kroone.

Ilmselt eeloleval esmaspäeval viimast päeva vallavolikogu esimehe ametis olev Res Publica esindaja Art Kuum kinnitab, et ajaline kokkulangemine Sulo Niguli soovide esitamise ja võimumuutuse vahel on 100protsendiline. Teisisõnu, kohe pärast seda, kui vallavõimud olid tagasi lükanud Niguli juhitava kinnisvarafirma taotluse tiheasustuse lubamiseks Jõelähtme valla mereäärsetel kruntidel, hakkasid valla võimustruktuurides aset leidma kummalised sündmused.

Läinud aasta lõpus loodud koalitsioon, mis oli vaevu viis kuud tegutseda jõudnud, lagunes: ülejooksikud liikusid Rahvaliiduga, kes nüüd vallas absoluutse võimu haarab. Nii saavad taas võimule kohalikud poliitikud, kes aastaid tagasi Nigulile soodsad kokkulepped sõlmisid, uus vallavanemakandidaat on ilmselt 20 aastat Jõelähtme valda juhtinud ning Rahvaliidu nimekirjas kandideerinud Taimi Saarma.

85 hektarit mereranda 12 miljoni krooniga

Jutt on Laheranna kruntidest, kus Niguli juhitud osaühingul Jõelähtme Arendusgrupp õnnestus viis aastat tagasi valla käest turuhinnast kümneid kordi odavamalt üles osta ligi 85 hektarit maad, mis 3,5 kilomeetri ulatuses lookleb otse mereäärt pidi. Looduskauni hiigelkinnistu eest maksis Niguli firma vaid 11,8 miljonit krooni. Maa eest on vallale tegelikult siiani tasumata, sest lepingu järgi saabub maksetähtaeg alles 2011. aastal. Kinnisvaraarendaja soovib nüüd selle maa jagada 250 krundiks ning need uusasunikele eramute ehitamiseks edasi müüa.

Kuumi väitel on Rahvaliit olnud Niguli kinnisvaraprojekti taga juba algusest peale. Kui Laheranna maad Rahvaliidu õnnistusel 2001. aastal poolsalaja maha müüdi — müügikonkursi pakkumine avaldati vaid Keila lehes -, oli eelnevalt sõlmitud operaatorleping, mis peletas teised huvilised eemale, selgitab Kuum. Ning nüüd, kui uus vallavalitsus ei soostunud Niguli plaaniga muuta rannaala tiheasustusalaks, lubada ehitustegevust merele lähemale kui 50 meetrit ja seega rohkem teenida, hakkas opositsiooni jäänud Rahvaliit otsima võimalikke ülejooksikuid. See ka õnnestus.

“Ma ei tea, millega neid meelitati, ent selge on, et kui inimesed sedavõrd lühikese ajaga oma vaateid kardinaalselt muudavad, siis peab selle taga midagi olema,” tõdeb Kuum.

Volikogu isamaaliitlasest majandus- ja arengukomisjoni esimees Toomas Kümmel kinnitab samuti, et need kaks sündmust — tiheasustuse soovi tagasilükkamine ja võimupööre vallas on otseselt seotud. “Meie “ei”-sõna Laherannale pandi ikka väga pahaks,” lisab ta.

Vallavolikogusse kuuluv rahvaliitlane Maido Pajo vaidleb oma oponentidele vastu ja leiab, et nende kahe sündmuse vahel seoseid ei ole. “Valla otsustes peab järjepidevus olema. Kui vald on kord juba ühe asja ära otsustanud, siis tuleb seda suunda ka jätkata. Vald peab oma võetud kohustused ka täitma,” leiab Pajo

Pajo viitab siin enne läinudsügisesi valimisi koosolnud Rahvaliidu juhitud volikogu otsusele toetada Laheranna tiheasustust.

Praegune vallavanem Tarmo Paldermaa, kes otsustas Reformierakonnast lahkuda ja sellega võimumängudest sootuks välja astuda, kinnitab, et oli vallavanema kohale asunud pelgalt volikogu laialimineku vältimiseks. “Mul oli algusest peale kindel kavatsus vallavanema koht peatselt loovutada, nii et mina lahkun vabatahtlikult,” kinnitab Paldermaa.

“Kuid mullegi tundub, et Laheranna projekt on uuele koalitsioonile miskipärast äärmiselt tähtis. Kui meie tahtsime uues koalitsioonilepingus fikseerida, et tiheasustust Laherannas ei tule, siis Rahvaliit surus läbi punkti, et asi antakse sõltumatute ekspertide otsustada. Võib öelda, et algas üks hämamine.”

Nigul: kui tiheasustust ei saa, ei tule ka kanalisatsiooni

Jõelähtme Arendusgrupi juhatuse liige Sulo Nigul viitab nagu Pajogi sellele, et Laheranna tiheasustus on tegelikult juba 2003. aastal valla üldplaneeringuga heaks kiidetud ja maavanema poolt ka kinnitatud. Valitsuse heakskiiduta jäi projekt vaid bürokraatliku juhuse tõttu, kuna esitati koos Keila valla sarnase taotlusega, mis aga eitava vastuse sai.

“Meie tahame Laherannale ehitada tavalisi eramuid koos vajalike kommunikatsioonidega. Kui aga jääb peale seisukoht, et kõik vanad otsused on halvad ja algselt kavandatud projekt tuleb kaks korda väiksem, siis pole enam mõtet rääkida ka tsentraalsest kanalisatsioonist, mida tahame rajada. Pigem on siin tegu filosoofilise küsimusega — kas tahetakse midagi tänapäevast või mitte. Seistakse vastu, et vallal jumala eest hästi ei hakkaks minema. Koht, kuhu uued elanikud pole oodatud, on aga määratud väljasuremisele,” leiab Nigul.

Küsimusele, kas nad on vallavõime püüdnud kuidagimoodi mõjutada, vastab Nigul nii: “Loomulikult me suhtleme inimestega. Kui vallas vahetus võim, võtsime nendega ka kohe ühendust, et ennast ja oma projekti tutvustada. Pealegi on detailplaneeringu arutamise käigus meid avalikult toetatud. Mina poliitikaga ei tegele. Eraisikutena oleme aga päris mitut parteid toetanud,” nendib Nigul.

Ühe krundi hind Laherannas miljon krooni

Kinnisvaraekspertide hinnangul võivad Laheranna krundid müüki minna hinnaga 1 miljon krooni tükk. Seda juhul, kui kommunikatsioonid on arvatud hinna sisse.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Peep Sooman ütles, et selliste mereäärsete kruntide puhul ei vaadata niivõrd krundi suurust kui just asukohta. Kui arvestada seda, et Laheranna piirkonna arendajal on kavas seal moodustada 250 krunti, siis tõotab nende müük 250 miljonit tulukrooni. Kui sellest kommunikatsioonide rajamiseks tehtavad kulutused maha arvata, jääb ikkagi üle tublisti üle 200 miljoni krooni. Ehk teisipidi võttes tõotab Laheranna osaühingule Jõelähtme Arendusgrupp ligi 20kordset kasumit.

Ruutmeetritesse ümberarvestatult teeb see ühe ruutmeetri hinnaks keskmiselt 300 krooni, vald müüs osaühingule maa hinnaga ainult 14 krooni ruutmeetri eest.

Laherannale eelnes Kadakaranna

Laheranda eramupiirkonda kavandava Jõelähtme Arendusgrupi omanikega Niguli, Mölderi ja Haugiga on seotud teinegi projekt, mis praeguseks juba ellu viidud. 2000. aastal omandas OÜ Eldore Kinnisvara Jõelähtme vallalt 23,1 ha maad, kuhu algse detailplaneeringu järgi pidi tulema 39 eramukrunti, millele paari aasta jooksul enamikus ka ostja leiti. 2004. aastal kehtestas vald aga arendaja ettepanekul uue detailplaneeringu, millega kruntide arv tõsteti 47-le. Mere ääres Neeme poolsaarel asuvad Kadakaranna kinnistud saadi vallalt viieaastase järelmaksuga, kusjuures müügihind ulatus vaid 3,5 miljoni kroonini.