Praegu kehtiv seadus ei luba omavalitsustel juurde laenata, kui laenukoormus ületab 60% omavalitsuse puhastatud aastaeelarvest ehk kavandatavatest tuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest saadud sihtotstarbeline raha.

Eesti Kohalike Omavalitsuste Tugifondi (ERKAS) juhataja Deiw Rahumägi sõnul napib omavalitsustel raha ka arengukavade uuendamiseks, uuringute läbiviimiseks ja nõuetekohaste projekttaotluste kirjutamise tellimiseks, mille lahendamiseks kavandab ERKAS koostööd Hansapanga, Ühispanga ja Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD). Finantseerimise saamisel struktuurifondidest lisandub omavalitsustele nn sildlaen projekti alustamiseks, mis makstaks pankadele tagasi peale Euroopa Liidust tulnud viimaseid ülekandeid. Kavade kohaselt garanteeriks struktuurifondi-projektidega seotud laenusid Eesti riik.

Rahumägi ütles: “Kõige mustema stsenaariumi kohaselt peab rahandusministeerium 2005. aastal tõdema, et oleme struktuurifondidest saanud vähem raha, kui Eesti on Euroopa Liidu liikmemaksuna maksnud.” Tema sõnul suudab suurem osa praegusi projektikirjutajaid täiendava nõu ja finantseerimiseta paberile panna kahe-kolmeleheküljelisi projekte näiteks vanadekodule kangastelgede muretsemiseks, ent struktuurifondide raha taotlemiseks sellest ei piisa.

Edukas raha taotlemine struktuurifondist algab väiksemast eelprojektist, mida finantseerib omavalitsus kas oma eelarvest või laenuga. Sellele järgneb uuringu tellimine ja tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine, milleks peab planeerima vähemalt kaheksa kuud. Struktuurifondide avanemisel 2004. aastal taotleb positiivselt hinnatud projekti kasusaaja nn sildlaenu ning viib kavandatu ellu. Euroopa Liit maksab esitatud vahearuannete ning lõpparuande põhjal raha ning laenuvõtja tasub võlad.