Võru pretsedent ohustab ehitisi
Samas kui advokaat Hallmägi on Võru nn päikeseprotsessi kaudu avastamas lõpmatut tööpõldu, haistab arhitektide liit jm kinnisvaramaailm tõsist muret. Ehitusnormile, millele advokaat rõhub, ei vasta enamik suuremate linnade ehitusi.
“Loodame, et Riigikohus parandab selle vea, vastasel juhul ennustame lugematuid analoogilisi kohtuprotsesse, mis tõsiselt häiriksid ehitustegevust kogu Eestis,” kirjutas Eesti Arhitektide Liidu esimees Tõnu Laigu veebruari lõpus Riigikohtule.
Laigu arvates viiks Tartu Ringkonnakohtu otsus, nagu ta väljendus, “pöördesse” kogu 1999. a järgnenud elamuehituse ja projekteerimise. Kohus lähtus otsuse tegemisel nimelt 1999. a valitsuse määrusest, mis sätestas korterisse pääseva päikesevalguse n-ö kohustusliku hulga või normi. Arhitektide Liidu esimehe arvates ei lähtunud kohus õigest normist.
“Praktikas tähendaks see täiesti uutel alustel kortermajade projekteerimist,” märkis Laigu. “Samuti on taoliste nõuete täitmine väljakujunenud linnalises keskkonnas enamasti võimatu.”
Samasugune hämmastusesegune pahameel nagu arhitektide liidus, valitseb Võru linnavalitsuses. Linn andis Wõro Kommertsile loa ehitada päikese käes kiiskava, kuid naabermaja eest päikest varjava eurobüroo ning on nüüd kohtuasja kaotamas.
Linnavalitsuse ehitusnõunik Märt Ploomipuu rääkis: “Kahjunõuded ei ole kohtuotsuses veel kuskil formuleeritud, kuid summad ületavad paljudes kordades kinnisvara väärtust. Jalasel (hoone projekteerinud arhitektil — toim) on õigus, et tegu on väljapressimisega. Seda skeemi saab rakendada kõigis linnades, nii Tallinnas, Tartus kui Võrus.”
Arhitektide, juristide ning kõikvõimalike ametnike arvamused moodustavad linnavalitsuses sentimeetritepaksuse dokumentidekausta. Kui tunnid kokku rehkendada, on linnaarhitekt, jurist, ehitusnõunik ning linnapea dokumentide kohale kummardudes päevi veetnud.
Küsimusele, mis Wõro Kommertsi büroohoonest edasi saab, kui kohtu otsusega kõigepealt kasutus-, siis ehitusloast ilma jäetakse, ei tea nad vastust siiani. Kõik toimus justkui seaduslikult. Kehtestati detailplaneering, avalikustati, anti ehitusluba.
“Kohus võttis aluseks aegunud ehitusnormi, tol ajal, mil ehitusluba anti, kehtis juba 2000. a redaktsioon,” kinnitas ehitusnõunik Ploomipuu.
Kui kohtuotsus jõustub, peaks 11-12 mln kr maksnud maja minema lammutamisele — koos klaasseinte ja Võru linna noobleima liftiga. Seejärel peaks linn Wõro Kommertsile maksumaksja rahaga kahjud heastama.
Võru linnapead, nii eelmine kui praegune on hädaga pakkunud võimalust daamidelt korterid ära osta.
Kui see ka juriidiliselt vett peaks, saaks öelda, et eraäri ehk Wõro Kommertsi on toetatud maksumaksja rahaga.
Ajal, mil arhitektid ja juristid pead murravad, on päikeseprotsessi peategelased ehk õpetajannad ülihõivatud koolitundidega.
Antonina Palover soostus pärast pealekäimist küll korraks kohtuma, kuid hiljem ei õnnestunud teda leida ei täiskasvanute gümnaasiumist ega 1. põhikoolist, kus ta peaks töötama. Sama kiire oli eelseisva kooliekskursiooni tõttu Kopijetskajal.
Büroohoone naabruses asuvas majas kurdab nende saatusekaaslane, vanem daam, et pole küll õpetajannade kohtuasjaga liitunud. Kuid ülekohut on büroo omanikud teinud. Magamistoa akna valguse varjab nüüd osaliselt büroosein. Päevinäinud maja oli värisenud kui bürood ehitades masinad ehitusplatsil töötasid.
Naabruses, Võru esimese kaasaegse büroohoone konverentsisaali akendest avaneb ilus vaade Võru linnale.
Wõro Kommertsi juhatuse esimees Aigar Pindmaa rääkis seal stoilise rahuga oma Ameerika sugulaselt kuuldud lugu.
Kui sul on pisike äri, ei pane sind keegi tähele. Kui käive ulatub juba miljoni dollari kanti siis, hakkad meenutama rähni, kes toksib, et ussikest kätte saada. Ümber lendab aga tihaste parv, kes tahab iga hinna eest kõrvalt tükikest krahmata.
“Eks seadustes leidub ikka näpukaid,” arvas Pindmaa. Tema kinnitusel tahtsid nad Võru linnale teha selle hoone näol ilusa kingituse. Aga läheb teisiti.
“Juristid kirjutavad seadusi ja juristid ka tõlgendavad neid. Alles nüüd, kui tuli ahjus läks päris uureks, pöördusime tippadvokaadi poole.”
80% ehitisi varjab naabri eest päikese
Arhitekti Ilmar Jalase arvamust mööda võib ringkonnakohtu otsuse jõustumine saada saatuslikuks ehituslube väljastanud linnaametnikele ning kaasa tuua uusehitiste massilise lammutamise või ümberehitamise. Eesti linnades varjab 80% ehitisi naabermajade eest päikese või rohelise vaate.
“Ma ei oska enam midagi teha, mis olen osanud, olen teinud,” ütles Jalas. Tema sõnul rohkem tõendeid arvesse ei võeta, Riigikohus langetab sellise otsuse, mis ühiskonnas rohkem kõlapinda leiab.
Kaebused esitati juba vundamendi kaevamise ajal
Vandeadvokaat Andres Hallmägi sõnul tekkis kohtuvaidlus seetõttu, et Võru linnavalitsus alahindas korteriomanikke ning ei pidanud vajalikuks nendega valgustustingimuste halvenemist korvavate lahendusvariantide üle eelnevalt kokku leppida. Tallinnas on naaberkruntidele ehitamisel valguse varjamise probleemid vältimatud, kuid kokkuleppele püütakse jõuda enne ehituse algust. Võru linnavalitsust aga ehitusloa peale esitatud kaebus ei häirinud ning ebaseadusliku ehitise saatuse otsustamine seisab veel ees.
Käimasolev vaidlus peab näitama, kas ehitusloa ja kasutusloa hilisemal kehtetuks tunnistamisel on ka reaalsed tagajärjed.
