Ristsõnad toodavad ausaid maksumaksjaid

Täht tähe haaval täidetud ruudukesed viivad ristsõnafanaatiku maksuametisse, sest lahendusesaatjate vahel väljaloositud võidusumma on lisatulu, mis tuleb märkida maksudeklaratsioonis omaette reale.

Hasartne hobi, mis on nakatanud tuhandeid Eestimaa inimesi, on ASi Kuma direktori Märt Lõhmuse sõnul teinud Eesti suurimast ristsõnafirmast maksuameti lemmiklapse. “Võitjate andmed lähevad kohe maksuametisse, seadused on sellised. Maksuametis isegi naerdakse vahel, et oleme maksude maksmisel nii ausad, et kedagi pole kõrvale panna,” ütles Lõhmus.

Nii näiteks saab loosivõitja lubatud 5000 krooni asemel rahakaardi 3700 kroonile, sest tulumaksu on ristsõnafirma juba ette maha arvestanud.

Enamasti üksikmüügis levitavate väljaannete suurim tõmbenumber on aasta lõpul väljaloositav auto Suzuki Alto, selle saamiseks peab ostma kõik aasta jooksul ilmunud Super-Kuma ristsõnaajakirjad.

Agu Piepenberg on ristsõnu lahendanud kolm aastat, Super-Kuma loosimistel ei ole ta veel kordagi raha võitnud. Ennast professionaalseks ristsõnalahendajaks nimetav Piepenberg arvas, et rahas kaotab ta alati. “Olen ikka loosimistel ka võitnud, aga mulle tundub ikkagi, et selle töö peale, mis tehtud, olen ma vähe võitnud,” naeris Piepenberg. Tema jaoks on ristsõnade juures rahasaamisest olulisem nende õpetav ja hariv moment.

Ingrid Lilander, kes on ristsõnu lahendanud pidevalt viimased 15 aastat, on võitjate ringi sattunud kaks korda. “Ma ei pane raha väga palju ristsõnade peale, ostan kuus 2-3 tükki,” ütles Lilander. “Raha võitmine on tore ikka, vähemalt margiraha saab tagasi.”

1988. aastal kooperatiivina alustanud Kuma on tänaseks kasvanud ligi 20 miljoni kroonise aastakäibega kirjastus- ja ristsõnafirmaks. Esimesed müstilised tiraažid, mis ulatusid 60 000 eksemplarini, on täna kolmandiku võrra kahanenud.

Suuremate ristsõnaväljaannete — ajakirja Super-Kuma ja lastele mõeldud Kumakese — tiraažid on siiski ligi 25 000 eksemplari. Teiste ristsõnade trükiarv on ligi 10 000.

Kokku tuleb Kuma firmamärgi alt kioskitesse 16 eestikeelset ja 4 venekeelset väljaannet. Eesti kõrval on samad omanikud käivitunud ristsõnafirmad Lätis ja Leedus. Lõunanaabrite juures on hõivatud 75% lätikeelsete ja 20% venekeelsete ristsõnade turust.

Lõhmuse sõnul on nendega kõrvuti läbi aastate turul olnud ligi 200 eraisikut või firmat, kes on püüdnud samuti ristsõnu välja anda. “Sageli ei tule inimesed selle peale, et ristsõna koostamisel on oma reeglid — küsimused on vasakult paremale ja ülevalt alla, kasutada tuleb üldtuntud lühendeid,” ütles Lõhmus.