Eesti hääletas tarkvarapatentide vastu

Eesti saadikud Europarlamendis olid nende hulgas, kes lükkasid ülekaalukalt tagasi Euroopa Komisjoni esitatud tarkvara patentimise direktiivi, mis seadnuks Eesti IT-firmad raskesse olukorda.

“Tarkvara patentimine oleks tekitanud tohutuid riske programmeerimise ja tarkvaraarendusega tegelevatele firmadele,” ütles interneti mööblipoodi ON24.ee haldava Onshop OÜ juhatuse liige Peep Kuld. Tarkvaralahendus koosneb tuhandetest algoritmidest ja varem kasutatud lahendustest, mis võivad olla patenditud. Kui EL oleks patentimise seadustanud, pidanuks tarkvarafirmad hakkama läbi uurima seniseid lahendusi, kas need on patenditud ja selgitama, kuidas saaks neid kasutada. Eesti tarkvaraarendajatel olnuks see raha- ja ajakulu tõttu võimatu, rääkis Kuld.

USAs on tarkvara patenteerimine lubatud ja enamik patente on väljastatud seal. “Osa USAs patenteeritud tarkvaralahendustest võivad olla kasutusel ka meie toodetes,” ütles tarkvara arendava OÜ Uptime äriteenuste juht Jaanus Tamm. Seega võinuks USA patendiomanikud hakata Eesti firmasid kohtusse kaebama. Eesti IT-firmadel puudub tema sõnul raha, et oma tooteid patenteerida.

Ka suur osa teisipäeval Strasbourgis europarlamendis tarkvarapatentide teemalisel debatil esinenud saadikutest nentis, et direktiiv tähendaks raskusi just väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Ligi neli aastat arutlusel olnud tarkvarapatentide kolmapäevasel hääletusel europarlamendis oli patendidirektiivi vastu 648 ja poolt 14 eurosaadikut. Viis kuuest Eesti eurosaadikust hääletas patentide vastu, Tunne Kelam istungil ei osalenud.

“Tarkvarapatendid oleksid meie arengu Eestis seisma pannud, teisalt oleksime pidanud hakkama ameeriklastele patentide eest maksma,” selgitas hääletuse järel Äripäevale oma vastuhäält keskerakondlane Siiri Oviir.

“Me peaksime olema väikefirmade poolel. Tähtsusetu polnud ka see, et üle euroliidu oli kohal väga palju kampaaniategijaid, keda direktiiv eluliselt puudutas ja kes selgitasid pidevalt oma seisukohti,” ütles europarlamendi sotsiaaldemokraadist liige Marianne Mikko.

Tarkvarapatentide küsimus tekitas Euroopas suuri debatte. Väiksemad IT-firmad ja vaba tarkvara pooldajad tegutsesid aktiivselt patendidirektiivi vastu. Suured IT-firmad lõid patente toetavaid organisatsioone.

Nokia juht Jorma Ollila tegi esmaspäeval tarkvarapatente pooldava avalduse. “Et olla meie suuremate konkurentide vastu globaalselt tugeval positsioonil, peame suutma kaitsta oma ülisuuri investeeringuid Euroopas. Patendidirektiiv on meie konkurentsivõime seisukohalt ülitähtis,” sõnas ta.

Hääletuse järel ütles parlamendis Euroopa Komisjoni esindanud volinik Benita Ferrero-Waldner, et komisjon ei pruugi direktiivi uut versiooni esitada ning segadus valitseb edasi. “See sunnib komisjoni tegema ühte korralikku dokumenti ja kõik kordub, kuni me jõuame lahenduseni, mis rahuldab selle ala ettevõtteid,” kommenteeris Siiri Oviir.

Ennenägematu lobitöö parlamendis

Lobitöö kestis Strasbourgis europarlamendi istungi eel viimase minutini. Nii sõitsid suurfirmade toetatavad patendipooldajad parlamendihoonete vahel voolaval jõel suure kaatriga ning lehvitasid oma loosungit.

Tarkvarapatentide vastased aerutasid samas pisikeste paadikestega ning püüdsid samuti võita akna peal demonstratsioonist pilti tegevate eurosaadikute ja ametnike tähelepanu.

Eesti saadikud europarlamendis Siiri Oviir ja Marianne Mikko tunnistasid kolmapäeval Strasbourgis, et pole oma veidi enam kui aastase eurosaadiku karjääri jooksul nii suure lobitööga kokku puutunud.

“Seekord me lausa uppusime eestikeelsetesse tekstidesse, mis pooldasid ühte või teist seisukohta,” ütles Mikko.

Oviir lisas, et sai tarkvarapatentide teemal 800 e-kirja ning lasi Eesti IT-spetsialistidel seda teemat enda jaoks selgitada.

“Näete,” avas ta europarlamendi koridoris umbes kuue sentimeetri paksuse roosaka kausta pealkirjaga “Patent”. “Olen väga tänulik meie inimestele, kes mind sel teemal harisid.”

Tarkvarapatentide vastasele pöördumisele kirjutas sel kevadel Eestis alla ligi 2000 IT-inimest, ka see paber oli Oviiri mapi vahel.