Ehituse kallinemine aeglustus ajutiselt

Teises kvartalis näitas ehitus rahunemise märke ning ehituse hinnatõus aeglustus, samas ei tähenda see asjatundjate sõnul ehitusbuumi lõppu.

Ehituse hinnatõusu aeglustumine on ajutine nähtus, kuna juba uuest aastast prognoositakse osa ehitusmaterjalide kiiret hinnatõusu.

Eelmise aasta teises kvartalis tõusid ehitusmaterjalide hinnad hüppeliselt, saavutades selle aasta algul kasvurekordi. Toonase kiire kasvu taga olid aktiviseerunud ehitustegevus ja terase hinna tõus maailmaturul. Praegu on ehitusmaterjalide hinnad stabiliseerunud ning tootjate arvates ei tohiks materjalide hinnad sel aastal enam kiiret spurti teha.

Lemminkäinen Eesti ASi tegevjuhi Avo Lillemäe sõnul läheb ehitustegevus edasi kiires tempos ja soikumise märke pole näha. “Ehitusmaterjalide hinnad on küll stabiliseerunud, raua hind kohati langenud, kuid kasvanud on transpordi- ja tööjõukulud. Paljud oskustöölised on läinud piiri taha,” sõnas Lillemäe. Ta prognoosis seeläbi jätkuvat hindade tõusu. “Langema võivad hinnad hakata juhul, kui eluaseme sektor stabiliseerub. Kui vaadata aasta tagasi valminud uusi maju, siis paljudel akendel pole tänini kardinaid ees ja tundub, et tegutseb palju spekulatiivseid ostjaid ning millalgi peaks buum lõppema,” lisas Lillemäe.

YIT Ehitus ASi tegevjuht Kaido Fridolin ei usu, et ehituses hinnatõus niipea pidurduks, kuigi üheks hinnakomponendiks on ehitusmaterjalid. “Kõige suurem kulu on praegu tööjõud ja alltööfirmad, need on jätkuvalt tõusuteel,” sõnas Fridolin. Siiski ei prognoosi ta suurt hüpet, vaid vaikset tõusu. Hinnatõusu veel paaril aastal ennustas ka Skanska EMV ASi peadirektor Jaanus Otsa.

Suurest nõudlusest hoolimata ei plaani ehitusmaterjalide tootjad hindu lakke kruvida. “See tähendaks endale näppu lõikamist,” sõnas Terca telliseid ja Koramici katuseid tootva ASi Wienerberger turundusdirektor Eero Kotli. Olukorda kasutaksid viivitamatult ära Läti, Leedu ja Poola tootjad ning Eesti omad kaotaks lihtsalt turu. “Tootja ei saa väga järsult hinnapoliitikat muuta ja ropsti hinda tõsta. Nihe on tavaliselt pool aastat, aga seoses transpordi kallinemisega paratamatult hinnad tõusevad,” selgitas Kotli.

Konkurentsi tihenemist peab oluliseks faktoriks ka ASi Glaskek müügidirektor Jaanus Luts. Tema sõnul on see viinud akende osas hinnalanguseni. “Kui võrrelda eelmise aasta keskmist akende hinda praegusega, siis on kohati see langenud 5–10%. Uusi tegijaid pole küll juurde tulnud, kuid konkurentsi pingestavad Leedust ja Poolast sissetoodavad aknad,” lisas Luts.

Metalli maailmaturuhinnast otseselt sõltuv Saku Metall hindu sel aastal tõsta ei plaani, kuigi järjekorrad on pikad. “Bensiini hind on küll tõusnud, aga tegime kalkulatsiooni ja hinda ei tõsta, vähemalt aasta lõpuni,” sõnas ettevõtte müügidirektor Jüri Kaleviste. “Vaatame välja kasumlikumad tööd,” lisas ta.

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Enno Rebane prognoosis, et praegune stabiilsus tuleval aastal muutub ja kasv jätkub taas kiiremini — põhjuseks nii kütuse kallinemine kui ka Eestit ees ootav nn roheline reform. Viimane lööb valusalt betooni ja killustiku tootjaid ning seal võib materjali hinnatõus küündida 15 protsendini. “Uusi maardlaid juurde pole tulemas ja saastemaksud tõusevad kaks korda,” sõnas Rebane.