Kümmekond tunkedes noormeest seisab kohmetult keset kõledat betoonseintega ruumi. Üks mängib võtmetega, teine toetab vastu seina. On neljapäev, kell on veerand neli pärastlõunal ja Ants Pilving, Keskerakonna kandidaat Lasnamäel, on juba veerand tundi Dvigatel Energeetika töötajatele kõnet pidanud.

Oraalsed võimed on Pilvingul igatahes poliitikule sobivad — poole tunni jooksul saab selgeks, et Dvigateli kinnistul töötavate eri firmade inimeste põhimure — liiklusummikud — saab õiget inimest valides lahendatud. Pilving lubab hea seista selle eest, et juba alustatud Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimine jätkuks ning et plaanid Tartu maantee ja Järvevana tee ristmiku ümberehitamiseks soiku ei jääks. Kui saabub aeg küsimusi esitada, hüppab Pilving kergelt vene keelele ja vastupidi, olenevalt küsijast. Kõigutab ennast vastates kergelt ette- ja tahapoole ning on väga enesekindel. Tillukesed higipiisad ülahuulel ja otsaesisel ei paista peaaegu üldse välja.

“Kes lõpuks Tallinnas koalitsiooni moodustavad?” uurib keskealine mees eesti keeles. Esimene küsimus, millele esineja vastata ei oska, kuid see ei löö teda verest välja. “See on üks suur supipada, mis alles läheb keema,” ütleb Pilving. Jagab siis meestele oma pildiga väikesed kalendrid laiali ning surub igaühel kätt. Pika patsiga noormees keerutab saadud suveniiri käes ja tunnistab, et tema ei kavatse üldse valima minna.

Neljapäevane kohtumine oli Pilvingul juba kuues sellel nädalal. Õhtul tuleb veel üks ning küllap tuleb lobitööd teha ka reedel. Seejuures on ka palgatööl tegemist palju, nii venivad tööpäevad valimiseelsel nädalal õhtul kaheksa-üheksani välja.