Eesti kaubandusturul on säärases mahus ajude äravool silmatorkav ning tekitab küsimusi Kesko ja Rimi loodud ning tänavuse aasta alguses toidukauba jaeturul tegevust alustanud ühisettevõtte Rimi Eesti Food kohta. Liiatigi lahkusid firmast nn Kesko inimesed — senise kuldvasika, Säästumarketi juht Margit Uibokand ja tühjalt kohalt paari aastaga Citymarketi hüpermarketid kasumisse tõstnud Riho Maurer, teiste hulgas pakkisid asjad ka senine finantsdirektor, pearaamatupidaja, personalijuht, IT-juht.

Kahe aasta eest jõulueelses saginas jõudis avalikkuseni teade, et Rimi kaupluste operaatorfirma, Rootsi-Hollandi taustaga ICA ning soomlaste Kesko tahavad Baltimaade jaeturul tegutsemiseks panna leivad ühte kappi. Siinse kaubanduselu kontekstis oli see uudis väikese vesinikupommi mõõtmega. Samas ei toonud firmade ühinemine asjaomastele isikutele kaasa otsest töökoha kaotust, pigem saab rääkida eri kultuuride kokkupõrkest.

Rimi Eesti Foodi nimelise ühisfirma stardihetkel 2005 jaanuaris oli mõlema osapoole panus järgmine: Kesko poolt tulid kahe miljardi kroonise aastakäibega discounter Säästumarket, mis on üldse Eesti suurim poekett, ning mullu poolteist miljardit krooni käivet teinud Citymarket, mis oli super- ja hüpermarketite turuliider. Mõlemad olid kasumis, vastavalt 90 ja 40 miljoni krooniga.

Seevastu oma supermar¬ketiketile lisaks mullu Ülemiste keskuses hüpermarketi avanud Rimi Eesti tõi endaga kaasa pea pool miljardit käivet ning 40 miljonit krooni miinust. Viimane näitaja oli, arvestades kohaliku jaekaubandusturu hoogsat kasvu viimastel aastatel, pretsedenditult nigel.

Väikest pilti ehk Eesti turgu vaadates on arusaamatu, miks kaotas ühisfirma ära nii tugeva brändi nagu Citymarket ning asendas see Rimiga. Tavaostjate suus kõlab Haabersti Citymarket praegugi sama loomulikult nagu Kingissepa tänav 60aastaste inimeste kõnepruugis.

Suur pilt ehk Baltimaade turg kokku räägib mõnevõrra teist keelt, vaadeldes ICA kaupluste senist levikut lõunanaabrite juures ning mõlema senise konkurendi ambitsiooniga haarata 25% turust Läänemere idakaldal on mõistetav, miks vastloodud Rimi Balticu peakorteriks sai Riia ja juhiks Rimi taustaga portugallane Antonio Soares. Õelama nägemuse kohaselt liikus ühisfirma tüür nende kätte, kes esialgu olid igas Balti riigis ainult kahjumit tootnud.

Milline on siis juhtimis- ja töökultuuri erinevus, mis sundis eri tasandi juhte Rimi Eesti Foodist lahkuma? Küsitletud lahkujad olid nõus rääkima tingimusel, et saavad jääda anonüümseks, sestap on järgnev kokkuvõtlik mulje mitme inimese jutust.

“Brüssel” Rimi Balticu peakorteri tähenduses asub Riia kesklinnast väljas seitsmekorruselises hoones, kust juhib vägesid “veriseks portugallaseks” kutsutud Soares. Tegelikult pole säärased juhtide lahkumised, nagu praegu Eestis juhtus, Soaresele esmakordne kogemus. Kui ta 2002. aastal ICA Balticu juhiks asus, jättis oma ametikoha mitu Baltimaades tegutsenud norralasest-rootslasest Rimi juhti.

Ettevõttest lahkunud eestlaste sõnul tõi ühisfirma loomine kaasa olukorra, kus muutus väärtusetuks nende senine töö Säästumarketi ja Citymarketi keti ülesehitamisel. Näis, et kõik, mis tuli Kesko poolt, oli paha ja mis Rimi poolt, oli hea. Siinkohal ei saa jätta märkimata, et Rimi Balticu suuromanikuks sai eelmisel aastal Hollandi päritolu Ahold, kes maailma suuruselt kolmanda jaekaubandusettevõttena ilmselt vaatabki Kesko-sugusele ülevalt alla ning käsitleb Baltimaid ühe riigina.

Teemantpuurina õõnestas juhtivtöötajate motivatsiooni ja usaldust uus töökorraldus, kus senistest otsustajatest said Lätist tulevate korralduste täitjad. Keskse koha ühisfirmas sai logistika, mis hakkas suunama müügipoolt. See oli vastupidine olukord võrreldes Kesko poekettide töökogemusega, kus kette teenindasid tugiüksused, muu hulgas ka logistika.

“Organisatsioon on nii mõttetult keeruline, sa ei jõua lihtsalt kõikidega läbi rääkida — seda enam, et niikuinii otsustada ei saa” või “kaugjuhtimise teel ei saa operatiivselt majandada”, kõlasid liigset bürokraatiat ja tsentraliseeritust taunivad arvamused. Klient küsib müüjalt, kus on kaup, müüja näitab tühja riiulit kaupluse juhatajale, viimasel pole mõtet pöörduda piirkonna juhi või keti juhi poole, sest tollest ei sõltu kauba saabumine, vaid hoopis “Brüsselist”.

Sarnased meeleolud ilmestasid olukorda oktoobri teisel nädalal, kui laoprogrammi vahetuse tõttu ei jõudnud kaup kolm päeva oma poetüübist tulenevalt kiire läbimüügiga Säästumarketitesse. Samal ajal, kui poeriiulitel olid augud, saatis Rimi tagasi tundide viisi tühjendamist oodanud hankijate kaupa täis autosid.

Tööturule jõudnud endiste Kesko töötajate hulgast said kaadrit valida nii toiduainetööstused kui ka teised kaubandusettevõtted. Rimi Eesti Food täitis aga tühjad kohad, viimane teade puudutas uue tegevjuhi valimist. Kaubandusvaldkonna uustulnuka, kuid energiat kiirgava tegevjuhi Ruth Laatre kinnitusel on alates 1. oktoobrist asi teistmoodi kui aasta alguses — tänaseks on rohkem vastutust toodud Läti peakorterist Eestisse tagasi.

“Algul võeti tsentraalsem suund ilmselt seetõttu, et rohkem aru saada, mis toimub. Need kultuurid olid erinevad,” tõdeb Laatre. “Julgen öelda, et need olid põhjused, miks inimesed ära läksid.” Ta viitab nii üksteisest möödarääkimisele kui ka uute ülemuste küsimustest tekkinud umbusule: “Inimestele tundus, et liiga palju uuritakse. Miks te tulete siia, kui see on minu pärusmaa?”

Laatre enda esmaseks ülesandeks on meeskond taas ühtsena tööle panna, see olevat ka Läti poole rõhuasetus. “Laienemist, mis täna on jäänud Kesko ja Rimi ühinemise tõttu natuke nõrgaks, tuleb ka kiirendada nii palju, kui seda Eestis üldse teha annab,” märgib ta.

Vangerdused Rimi Eesti Foo¬dis on praeguseks aega võtnud kolmveerand aastat. Lisaks kaotatud ajale on ühisfirma hakanud kaotama ka raha — nimelt on pidurdunud senine kasvutempo. Kui tänavu esimesel poolaastal raporteeris Rimi iga kuu ligikaudu 30protsendilisest käibe kasvust, siis aasta keskpaigast on see näitaja kukkunud 20 protsendi peale.

Rimi Balticu juht: Eesti meeskond otsustab ise

Intervjuu Antonio Soaresega

Siinsete Rimi juhtide ülemuse, Rimi Balticu direktori Antonio Soarese sõnul otsustab Eesti meeskond ise, mitte ei täida Läti peakorteri käske.

Mis on praeguses ühisettevõttes Rimi Baltic muutunud võrreldes Rimi ja Kesko endist juhtimispoliitikat, organisatsioonikultuuri ning eesmärke?

Juhtimispoliitika on väga sarnane sellega, mis meil oli varem, sest põhimõtted on samad. Eesmärgid ühendati ja need nägid kolmel turul ette agressiivsemat juhtimist ning suuremate tulemuste nõudmist. Ettevõttekultuur areneb ja on alati rohkem sõltuv kohalikust juhtkonnast kui aktsionäride struktuurist.

Miks lahkus Eestis tegutsevast ühisettevõttest üle kümne Kesko poole tipp- ja keskastmejuhi?

Neist igaühel on selleks oma põhjus. Osa olid juba läinud enne ühisettevõtte tegevuse algust ning osa lahkus hiljem, et osaleda teistes projektides, kus nad nägid suuremaid võimaluse enese arendamiseks. Nende asemele asusid hiljem tööle võetud juhid kohapealt, teised endised Kesko-juhid ning ainult ühel juhul endine Rimi-juht. Kriteeriumiks oli seejuures inimese väärtus ja efektiivsus ning see ei lähtunud sellest, millisest ettevõttest pärines töötaja.

Minu hinnangul on Eestis tegutsevas ühisettevõttes väga vähe järel Kesko stiilist. Kas see tähendab seda, et Kesko on loobunud Balti toidukaubaturust ning kõike juhib Rimi, täpsemalt öeldes Ahold?

Meil oli Mammuti-kampaania, mis põhineb täielikult Kesko kontseptsioonil. Meie inimesed käivad iga kuu Helsingis, et analüüsida tarnekohtade võimalusi tekstiili ja tööstuskauba osas. Me rakendame kolmes Balti riigis IT-süsteemi, mis põhineb Kesko kogemusel ning kus tugi tuleb Helsingist. Ahold pole kuidagi seotud juhtimisega Baltimaades. Rimi Balticu omanikuks on võrdselt Kesko ja ICA ning Rimi Baltic tegutseb kahe aktsionäri nimel. Seetõttu ei näe ma teie küsimusel mõtet.

Mis taseme otsuseid on lubatud teha siinsetel Rimi juhtidel? Kas nad tegelevad eelarvega, sortimendi koostamisega, lahendavad logistikaprobleeme jne või kõik otsustatakse ära Riias?

Rimi Eesti uus juht Ruth Laatre koos oma meeskonnaga vastutab täielikult eelarve, sortimendi ja hinnapoliitika eest ning lahendab koos meie Baltimaade logistikadirektoriga võimalikke probleeme.

Muuseas, mõned siinsed Rimi töötajad kutsuvad Riias asuvat peakorterit Brüsseliks ja Teid Veriseks Portugallaseks. Mis te sellest arvate?

Võib-olla seletaksite mulle, mis ajast on Brüsselist saanud vastik sõna. Mina olen õnnelik oma Portugali päritolu üle ning need inimesed, kel on aega mind tundma õppida, näevad, et sõna “verine” näitab ainult siin seda, kui ei austata selliseid põhimõtteid nagu ausus ja lojaalsus oma ettevõtte vastu.

Läksid mõlema Kesko keti juhid

valik tänavu Rimi Eesti Foodist lahkunud Kesko taustaga tipp- ja keskastmejuhte

veebruar • Säästumarketi keti juht Margit Uibokand, nüüd toiduainetööstusgrupi Maag müügijuht

märts • Rimi Eesti peadirektor Raimo Ilveskero läks pensionile nagu kombeks Keskos, kes endiseid juhte üle parda ei viska

aprill • Rimi discounter-keti juht Baltimaades Aldo Dapon, nüüd E.L.L Kinnisvara juht

mai • finantsdirektor Maido Solovjov, nüüd piimatööstuse Valio Eesti finantsdirektor • Säästumarketite regioonijuht Meelis Laande nüüd Filee Lihatööstuse müügidirektor

juuni • Citymarketi keti juht Riho Maurer

juuli • Säästumarketi keti pearaamatupidaja Kati Truusalu, nüüd toiduainetööstusgrupis Maag

suvi • IT-juht Einar Näks, koos temaga ka mõned IT-spetsialistid

august • Citymarketi tööstuskaupade sortimendijuht Maiu Tooming

september • personalijuht Pille Lepasaar • Säästumarketi impulsskaupade juht