Lidl trügib oma poode konkurendi külje alla

Avalikkuse tähelepanust hoiduv Saksa odavkett Lidl üritab Eestis oma poodidega trügida samas turuniðis tegutsevate Säästumarketite vahetusse naabrusse.

Kinnistusregistri andmeist Lidli poolt juba ostetud kruntide kohta ning omavalitsuste väljastatud teabest Saksa discounter’i algatatud kinnistute planeeringute kohta ilmneb, et Lidl sihib Eestis vähemalt 17 poepaika. Neist kümme on Säästumarketist kuni paarisaja meetri kaugusel või suisa siinse konkurendi vahetus naabruses.

Praegu enam kui kahe miljardi kroonise aastakäibega Eesti suurimaks poeketiks tõusnud Säästumarketi eestlastest käivitajad käisid omal ajal Saksamaal Lidlilt ðnitti võtmas. Lisaks kauplusekontseptsioonide sarnasusele on sarnased ka Säästumarketi ja Lidli logod –see on viinud ettevõtted kaubamärgivaidluseni.

Lidli siinsed esindajad oma tegevust Eestis ei kommenteeri, viidates korporatsioonisisesele nõudele.

Rimi Balticu Säästumarketite keti direktor Andres Kivistik ütles nende poodide külje alla pugeva Lidli taktikat kommenteerides, et see näitab Säästumarketite paiknemist õigetes kohtades. “Kindlasti mõjutab nende tulek meie käivet ja seda mitte ülespoole,” lausus ta, viidates samas lähemalt täpsustamata Säästumarketi valmistumisele sääraseks konkurentsiolukorraks.

Kivistiku sõnul tulevad odavpoed tavaliselt suuremat kaubavalikut ja poepinda pakkuvate super- ja hüpermarketite naabriteks, Lidl seevastu tundub Eestis tegutsevat teistmoodi taktikat järgides. Vaadates Lidli ostetud kruntide suurust, võib Lidl Eestisse rajada suuremad poed, kui seda on traditsiooniline discounter, märkis ta.

“Minu teada on 17 kohta natuke ülepaisutatud, kuuldavasti on nad mitme koha vastu huvi kaotanud ning osa krunte on taas turule liikunud,” vahendas Kivistik oma ettevõtte kinnisvaraosakonna teavet.

Mitmes omavalitsuses on Lidli esindajad teatanud, et tahavad hakata kauplusi ehitama korraga üle Eesti, aga alles siis, kui on käes ehitusload. Samas võtab näiteks Tallinnas ainuüksi detailplaneeringutega seonduv aega vähemalt aasta-kaks. Seega on Lidli esimeste kaupluste avamine lükkunud kaupmeeste algsest ennustusest tunduvalt kaugemale, praegu on reaalseks tähtajaks pakutud pigem 2007. aastat kui järgmise aasta teist poolt.

Välisministeeriumi 2004. a ülevaade Saksamaa otseinvesteeringutest näitab, et Lidl Eesti OÜ usaldusosanik CE-Be¬tei¬ligungs GMBH tegi Eestisse ligi 130 miljoni kroonise investeeringu. Lidli keti omanik on Euroopa suuruselt seitsmes jaekaubanduskontsern Schwarz Gruppe, mille netokäive oli 2004. a 536,8 miljardit krooni — sellest 42% andsid kauplused väljaspool Saksamaad.