Käole ja Sammelseljale raudteest topelttulu

Kui BRS müüb oma enamusosaluse Eesti Raudtees 1,5–3 miljardi krooni eest, on omanike hulka kuuluvate suurettevõtjate Jüri Käo ja Guido Sammelselja investeeringu tootluseks olnud nelja aastaga vähemalt 100%.

BRSi bilansis on osalus Eesti Raudtees hinnatud raamatupidamislikult 3,2 mld kroonile — see võiks olla müügiläbirääkimiste algussummaks. Samas on vaidlusobjektiks riigiga Eesti Raudtee varade ümberhindlus. Eelmise aastal tahtis ettevõte suurendada põhivarade väärtust kokku ligi 4 mld krooni võrra, mis oleks tõstnud omakapitali 4,9 mld kroonini. Kui seda mitte arvestada, oleks põhivara väärtus 2,4 mld krooni — sellest 66% ehk BRSi osakaal umbes 1,5 mld krooni.

Kui viimasele ehk BRSi osaluse madalaima väärtuse hinnangule lisada nelja aasta jooksul Eesti Raudteest saadud suuromaniku dividenditulu, tasu juhtimislepingu eest ning nõukogu liikmete tasud, siis võiks BRSi omanikud arvestada kokku umbes peaaegu kahe miljardi krooniga. Samas ostis BRS kaks kolmandikku raudteest 2001. aasta lõpus ühe miljardi krooniga.

Eelnev kalkulatsioon ei arvesta veduritesse ja infrastruktuuri tehtud investeeringuid, sest neid on tehtud peamiselt laenuraha eest ning riskid on võtnud Eesti Raudtee kui ettevõte.

“Ma saan aru küll, kuhu te tüürite, kuid ma ei taha hakata jagama laskmata karu nahka,” ütles BRSi osanikfirma Ganiger Invest üks omanikke Jüri Käo kommentaariks mõttekäigule 100% tulususe kohta. Kuigi Käo lausus, et täna on veel vara rääkida tehingu finantspoolest, möönis ta siiski, et “tulusus on hea”.

Käo ei täpsustanud, kes võiks osta osaluse Eesti Raudtees. Ta oli skeptiline võimaluse suhtes, et osaluse ostab riigile kuuluv Tallinna Sadam — viimasele tegi BRS üleeile pakkumise. “Riigil pole oskust eraettevõttega läbi rääkida, asi läheb kätte poliitiliseks vaidluseks ja siis vaibub,” tõdes ta, kuid samas siiski ei välistanud riigi ostu.

Jüri Käo lükkas eile tagasi kahtlused, et osalus müüakse Eestis transiidis olulist rolli mängivale Venemaa majandusgrupeeringule Severstal: “Meil pole mingeid läbirääkimisi Severstali grupi ega nendega seotud struktuuriga. Me pole teinud neile pakkumist ega nemad meile.”

Samuti Ganiger Investi omanikeringi kuuluv Guido Sammelselg ei leidnud eile hõivatuse tõttu aega kommentaare anda.

BRSi omanikud on Ganiger Invest (33%), RailWorld Estonia LLC (28%), Railroad Developments Corporation (6%) ja EEIF Rail B.V. (33%).

Võimuliit kaldub ostu toetama

Praeguse võimuliidu kolmest partnerist kaks — Keskerakond ja Rahvaliit — nõuavad oma ministrite suu läbi, et riik ostaks Eesti Raudtee tagasi.

Keskerakondlasest majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles, et Eesti Raudtee müük oli viga. “Loomulikult tuleks raudtee tagasi osta ja kindlasti sellise hinna eest, mis vastab tegelikule väärtusele,” märkis ta.

Samalaadse avalduse tegi eile ka rahvaliitlasest keskkonnaminister Villu Reiljan, lausudes, et Eestile strateegiliselt olulise raudtee müümine oli viga. “Kui me nüüd ise seda tagasi ei osta, võib raudtee sattuda jõudude kätte, kelle jaoks Eesti riigi hea käekäik pole just kuigi oluline,” ütles Reiljan Postimehele.

Endine majandusminister, reformierakondlane Meelis Ato¬nen märkis, et ei saa nii küsida, kas riik peaks raudtee tagasi ostma — kõik sõltub hinnast. “Raudtee pole sugugi see kaup, mida peaks iga hinna eest ostma,” lausus ta. Atoneni sõnul on hetkel kogu protsess segane, raudtee omanik ei tea, mis hinda tahab.

Atonen ütles, et võimalikuks hinnapiiriks riigile oleks mõistlikkuse piir ehk siis raha, mis raudtee eest makstud pluss reaalsed investeeringud ning võib-olla ka väike preemia — see kõik on väljaarvestatav.

BRS tegi eile Tallinna Sadamale ettepaneku omandada osalus Eesti Reudtees. Vastuseks teatas BRS, et esitas oma esindajateks majandusministeeriumi poolt aktsiate ostu tingimuste analüüsimiseks kokkukutsutud komisjoni nõukogu esimehe Neinar Seli ja auditikomitee esimehe Toomas Vitsuti. Samuti palus Tallinna Sadam BRSil täpsustada esialgset üldsõnalist pakkumist.

BRSi investeering 100% tulususega

sisse:

• 2001 — 1,142 mld kr (sh osturaha 1 mld + 15% pangaintressiga kaasnev kulu)

välja:

• 2001 — 119 mln kr dividende

• 2002 — 63 mln kr dividende; 33 mln kr juhtimislepingu tasu

• 2003 — 63 mln kr dividende; 34 mln kr juhtimislepingu tasu

• 2004 — 66 mln kr dividende (välja maksmata); 21 mln kr juhtimislepingu tasu

• 2006 — vähemalt 1,5 mld kr prognoositavast müügist