Euroopa Liidu ja kogu Lääne sanktsioone Ukraina kallale tunginud agressor-Venemaa vastu muudkui lisandub. Raske on juba järge pidada, kuuidas Vladimir Putini režiimi majandust järjest maha surutakse. Üheks esimeseks käiguks Euroopa Liidu, USA ja teiste poolt olid Venemaa lennunduse vastu kehtestatud meetmed. Delfi „Erisaates“ oli liinil Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei, kes seletas, kuidas need sanktsioonid on juba loetud päevadega kõrgelt arenenud Venemaa tsiviillennunduse sisuliselt seisanud. Hololei ütles, et nii efektiivsete sanktsioonide üle on tal siiralt hea meel. Samas aga tuleb EL-il nüüd tegeleda ligi poole tuhande lennukiga, mis kuuluvad siinsetele lennuki liisingufirmadele, aga mida ähvardab Putini määrus nende natsionaliseerimiseks.

1x
00:00


Hololei rääkis parasjagu Kanadas olles, mis on toimunud sanktsioonide kehtestamise järel Venemaa lennundusega.

„Loomulikult üks osa on transpordi sanktsioonid ja sellest osa lennundusega seotud. Ma olen hetkel Kanadas ja siin asub rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon, kus on väga palju kohtumisi. Üks teema, mida siin arutame, pole seotud sanktsioonidega, vaid Venemaa käitumisega, kus väga jämedalt ja ilma igasuguse häbita rikutakse rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni. See on seotud sellega, et Venemaa on omastamas mitusada EL-i ettevõtetele kuuluvat lennukit ehk neid, mis on olnud liisitud Venemaa lennuettevõtetele. Nende lendamise õigus on tänaseks ära võetud ja need tuleb tagastada omanikele. Aga seda ei ole, pigem vastupidi – Venemaa on andnud välja määruse, millega võetakse lennukid üle, natsionaliseeritakse ja kantakse üle Venemaa lennuregistrisse. See on jäme rahvusvahelise lennundusõiguse rikkumine.“

EL-i ja Lääne meetmeid Venemaa tsiviillennunduse vastu hindas ta erakordsel efektiivseteks. „Tulles sanktsioonide juurde, mida EL on ja meiega samu väärtusi jagavad riigid on rakendanud, siis need on olnud väga mõjusad. See on tähendanud kõigepealt lennundusvaldkonna teenuste müügi keelamist, millele järgnes õhuruumi sulgemine. Mida see tähendab? On selge, et kahe nädalaga pole võimalik teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Kuid ma arvan, et juba selle aja järel võib öelda, et oleme hävitamas Venemaa tsiviillennundust sellisena nagu ta on. Ja selle üle mul on siiralt hea meel. See näitab, et neil rahvusvahelistel sanktsioonidel, mida tehakse üheskoos ja mille täitmist väga hoolikalt jälgitakse, võib olla väga suur mõju igasuguste agressorite suhtes.“

Hololei kirjeldas, et tegelikkuses oli Venemaal vaid kahe nädala eest põhjust olla päris rahul täitsa maailmatasemel lennundusvaldkonna üle. „Venemaa on viimase 30 aastaga oma lennundust väga edukalt üles ehitanud. Võibolla mitte aga lennundustööstust, sest ega neil ei ole produkte, lennukeid, mida rahvusvaheliselt müüa. Suhhoi Superjet osutus ikka väga ebaõnnestunud lennukiks. Mõned Euroopa lennufirmad neid kasutasid, kuid nüüd juba mitmeid aastaid pole neid Euroopa lennundusregistris, sest need lennukid ei olnud efektiivsed ega head. Lisaks sõltus nende lennukite tootmine palju lääne tehnoloogiast, mis tähendab, et nende edasine tootmine pole võimalik, sest neil pole võimalik enam tehnoloogiat saada.“

„Aga ehitati üles päris hästi toimiv lennundussüsteem. Ma ei saa üle asjaolust, et Venemaa lennunduse julgeolek, turvalisus on olnud väga kõrgel tasemel. Meil ei ole olnud Venemaal lennundusohutuse probleeme. Valdav osa üle 1000-st Venemaa lennundusregistris olevatest lennukitest on Lääne lennukid. Neist üle 500 on liisitud EL-i liisinguettevõtetelt. Ja selle läbi on mitmed lennuettevõtted ehitanud võrgustikud, mis isegi pandeemia järel taastus ja kasvas isegi kiiremini, kui paljudel teistel ettevõtetel.“

Nüüd on aga mõne päevaga kõik läbi. „Nüüd seda muidugi enam ei ole. On selge, et need lennukid, mis neil on, vajavad pidevat hooldust. Lennukite hooldusele kehtivad väga karmid regulatsioonid. Neil ei ole võimalik saada varuosi, hooldust ja seda teenust ei tohi neile pakkuda. Isegi, kui nad varastavad päise päeva ajal need EL-i ettevõtetele kuuluvad lennukid, siis ei ole võimalik neid käitada. On selge, et nad seega saavad lennata väga piiratult.“

Tulles tagasi küsimuse juurde, mis puudutab Venemaale jäänud EL-i lennukite liisimisettevõtete vara, märkis Hololei, et tegeletakse muuhulgas nende kinnipidamisega kolmandates riikides. „Viimastel päevadel on toimunud näiteks aktiivne tegevus selles osas, et kui neist liisitud lennukitest mõni lendab kuhugi kolmandasse riiki, siis me oleme kohe võtnud ühenduste nende riikide vestvate ametkondadega, kes siis põhimõtteliselt peavad selle lennuki maa peal hoidma. See lennuk ei või uuesti õhku tõusta, kuna tal ei ole luba lennata. Ja kui see lennuk jääb maapeale, siis lennuki omanikud saavad esitada dokumendid, et see kuulub neile ja peaksid selle lennuki kätte saama. Meil on õnnestunud juba viimastel päevadel mitmed lennukid sedasi kätte saada. Aga see on viinud selleni, et Venemaa lennuettevõtjad üldse ei julge Venemaalt väljapoole lennata. Või siis ainult kuhugi Venemaa suhtes väga sõbralikult käituvatesse riikidesse, kus pole võibolla võimalik neid lennukeid kätte saada. Aga ära ütle kubnagi iial, needki riigid peavad lennundusõigust järgima ja sellest võib tulla suur-suur kahju ka neile riikidele endile, kes Venemaa sellise mänguga kaasa lähevad,“ seletas ta.

Kuid üldiselt tõdes ta, et Venemaa lennundus on päevadega langenud aastakümnete tagusesse aega ega pruugi sealt enam lihtsalt välja ronidagi. „Olukord on see, et meie sanktsioonid on väga tugevat mõju avaldanud. Venemaa lennundus on väga lühikese ajaga läinud kümneid aastaid tagasi. Ma ei näe, et oleks üldse võimalik Venemaal üldse enam tsiviillennundust üles ehitada. Võtame selle, et nii palju lennukeid olid liisitud lennukid. See tähendab omakorda, et tulevikus peaksid nad samamoodi uuesti liisima hakkama – kui see päev kunagi, millalgi tuleb, kui üldse. Aga siis pole enam ühtegi firmat, kes oleks neile valmis midagi neile liisima, kui sul on kogemus, kuidas lennukid on üle võetud. Kui peaks selliseid hulljulgeid olema, vahel selliseid on ka, siis need hinnad oleksid äärmiselt kõrged. Lisaks pole paljud kindlustusfirmad valmis neid lennukeid siis valmis kindlustama.“

Ta resümeeris: „Täna on ühtselt põhjendamata agressiooni alustanud riigi suhtes kehtestatud sanktsioonid Venemaa tsiviillennunduse hävitamas.“

Kuid need pea 500 Venemaale kinni jäänud lennukit võivad ikkagi EL-i ettevõtetele kalliks maksma minna – kuidas nad saaksid lennukite natsionaliseerimise korral oma õigusi kaitsta. Hololei ütles, et selles osas annab selgust lähiaeg, kuid tõdes, et välistatud pole nende ettevõtete hagid rahvusvahelistesse kohtutesse oma nõuete täitmiseks Vene riigi muude varadega.

„Lennukite liisimine on oluline finantsteenus, mida osutavad Iirimaale registreeritud ettevõtted. Maailma kümnest suuremast lennukiliisimise ettevõttest üheksa omab peakorterit Iirimaal. Me oleme väga tihedas kontaktis erinevate ettevõtete juhtidega ja nende katusorganisatsioonidega, loomulikult Euroopa Komisjon peab siin kaitsma oma ühe liikmesriigi ja selle ettevõtete huvisid olukorras, kus nad on sattunud pretsedenditu surve alla ja nende omandiga käitutakse viisil, mis pole kohane tsiviliseeritud maailmas.“

„Neid lennukeid on jah umbes 500 tükki. Õnneks on isegi mõnikümmend kätte saadud, kuid kätte saamata lennukite arv on ikka üüratult suur ja ka kahju võib olla suur seega. Aga ettevõtted, kes on Venemaaga äri teinud või teiste riikidega, kus ei järgita õigust, siis seal on see risk olemas. Ja eks see risk on kirjutatud teatud piirini sisse ka nendesse liisingulepingutesse.“

„Täna aga ei saa asjadest ette rutata. Nii vähe aega on möödunud veel. Aga arvestades Venemaa käitumist, siis jah on arvatavasti loogiline eeldada, et paljusid neist lennukitest pole võimalik lähiajal kätte saada. Mis saab edasi, sellele ma vastata ei oska. Aga jah, on ka tavaline praktika, et kui tõsiasi on tuvastatud rahvusvahelises kohtus, siis on õigus arestida selle riigi varasid. Eriti siis, kui nad peaksid minema riigi omandisse. Venemaa on aga just andnud välja sellise dekreedi, et need lennukid võetakse üle riigi omandisse. Seetõttu on ülevõtja Vene riik ja loomulikult tekib sel juhul Vene riigi vastu nõudeid neil, kes näevad, et Vene riik on tema vara võõrandanud. Aga see on juba rahvusvahelise õiguse teema ja ma olen kindel, et juristidel saab siin tulevikus palju tööd olema,“ märkis Hololei.

Saates on veel juttu ka sellest, et kuigi sanktsioonid lennundusvallas on kehtestanud EL, USA ja teised lääneriigid, on juba näha, et näiteks ka Hiina ei taha minna nendega vastuollu ega ole valmis mingeid trikke tegema Venemaale näiteks lennuki varuosi tarnides. Samuti meretranspordist Venemaa suunal ja kütuste hinnast, mis mõjutavad kogu transpordisektorit.

Jaga
Kommentaarid