Viimase kuu välispoliitilised sündmused on mõjutanud iga Eesti kodanikku. Kokkupuude võib olla isiklik – kui isiklik tuttav viibib Ukraina sõjalise konflikti piirkonnas või pageb sealt –, aga ka vähem isiklik, tekkides toe pakkumisel, annetamise või vabatahtlikuna panustamise näol. Kahjuks ei ole traagilistel sündmustel veel lõppu näha, mis tähendab sõja eest pagevate ukrainlaste arvu kasvu ka Eestis. Saabunud soovivad turvalise sihtkoha ja esmavajaduste rahuldamise järel ennekõike tööd, et oma peret üleval pidada.

Mitmed tööandjad on valmis sotsiaalset vastutust kandma ja pakkuma sõja eest Eestisse pagenud ukrainlastele töökohti, mis on osati tingitud ka Eestis seni valitsenud teravast tööjõupuudusest. Vabade töökohtadega tööandja ning tööd ja igapäevarutiini igatsevate sõjapõgenike koostöö on tervitatav. Ometigi ei tohi sündmuste taustal ära unustada kohustusi, mis kaasnevad tööandjatele kolmandatest riikidest pärit isikute värbamisega. Tööturule tuleb lähiajal arvestatav hulk isikuid, keda rahvakeeli kutsutakse pagulasteks. Juriidilises mõttes räägime me tegelikult rahvusvahelise kaitse saajatest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid