Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul rikastavad e-residentide firmad Eesti majandusruumi ning toetavad Eesti kuvandit atraktiivse välisinvesteeringute sihtkohana. „E-residentsus on võimalus luua ettevõte Eestis. See võimestab ettevõtjaid üle maailma, sest võimaldab juhtida firmat 100% digitaalselt. Rahvusvahelised ettevõtjad ja talendid toovad Eesti ärikeskkonda kaasa uusi oskuseid ja teadmisi, mis veavad ka kohalike firmade arengut ning parendavad globaalset konkurentsivõimet,“ märkis Sutt. Minister rõhutas, et tänases julgeolekuolukorras pole e-residentsus tagauks sanktsioonidest mööda hiilimiseks või ebaseaduslikuks äritegevuseks. „Turvalisus on e-residentsuse prioriteet. Pakume läbi programmi ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ja Euroopa majandusele kõigile seaduskuulekatele ettevõtjatele,“ ütles Sutt.

E-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav tõi välja, et e-residendid asutavad ettevõtteid rekordilise tempoga. Kui esimesed 10 000 e-residendi ettevõtet loodi viie aastaga, siis järgmised 10 000 lisandusid Eesti majandusruumi kahega. „E-residentsus on kohalikele firmadele loonud täiesti uue turuniši, mis aitab laieneda välisriikidesse, värvata tööjõudu ja kasvatada käivet. Programm on hoogustanud ka kvaliteetse äriteenindussektori taassündi Eestis,“ ütles Haav. Ta rõhutas, et Eesti hakkas esimesena maailmas pakkuma väljaspool riigipiire elavatele inimestele e-residentsust ja programm on seitsme aastaga pälvinud suure üleilmse tähelepanu ning usalduse. „Näeme selget nihet kvantiteedilt kvaliteedile, sest programmiga liituvad üha sagedamini inimesed, kellel on kindel eesmärk alustada äritegevusega. Selle tulemusena suureneb ka e-residentsuse majanduslik mõju Eestile,“ sõnas Haav.

Mullu asutasid e-residendid ligi 20% Eesti osaühingutest. Enim loodi firmasid info ja side sektorisse (40%) ning kutse-, teadus-, ja tehnikaalasesse valdkonda (24%). E-residentide ettevõtted maksid töötasu pea 4000 inimesele ja majanduslikult aktiivne oli iga viies firma. „Arvestada tuleb, et uute e-residentide firmade asutamine on kiiresti kasvanud just viimasel paaril aastal ja paljud neist on elukaare alguses. Arendatakse äriideed ja testitakse toodet või teenust erinevatel turgudel ning sihtrühmades. Selles etapis on majanduslik aktiivsus veel väike, kuid tulevikule mõeldes on põhjust oodata aktiivsete firmade arvu tempokat kasvu,“ ütles Haav.

Ukrainlanna Natalja Storožuk juhib e-residendina Eesti start-up-ettevõtet PRNEWS.IO. „Eesti pakub kaasaegseks äritegevuseks vajalikku paindlikkust, mis on tohutu konkurentsieelis. Lisaks on Eesti ettevõtlusringkonnad orienteeritud koostööle, mis julgustab suurelt unistama,“ ütles Storožuk. Tema jaoks on olulisemad e-residentsust iseloomustavad märksõnad kaasamine, avatus ja julgus katsetada. E-residentsuse brändi tugevus kasvab ja see on kvaliteedimärk. „Olin veebikõnes potentsiaalse kliendiga Kanadast. Enda iduettevõtet tutvustades märkisin, et see on asutatud Eesti e-residentsuse programmi abil. Järgmisel hetkel näitas vestluspartner enda e-residendi kaarti ja sellest sidemest sündis tänaseni tõhus koostöö. See näitab, kui lai on võrgustik e-residentidest ettevõtjatest üle maailma, kes panustavad Eesti majandusse,“ ütles Storožuk.

Ta tänab e-residentsuse tiimi, kes on pakkunud suurt tuge ka väljaspool ettevõtlusega seotud küsimusi. „Sõda Ukrainas on kohutav, kuid pole kahtlust, et Ukraina ehitab end selle lõppedes uuesti üles ja rakendab uusi tehnoloogiaid riigi parimaks toimimiseks. Mulle tundub, et digiteemadel on kõigil riikidel Eestilt palju õppida. Ukraina enam kui 5000 e-residenti teavad juba täna, mida tähendab saada osa kõrgelt arenenud digiühiskonnast. Mida tähendab, kui ettevõtte asutamine ja juhtimine täiesti digitaalselt toob kogu maailma peo peale. See on Eesti edulugu,“ ütles Storožuk.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 90 000 e-residenti Eestisse loonud üle 20 000 uue ettevõtte. Lisaks kaudsele tulule, mis tuleneb muu hulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programmi tulu Eesti riigieelarvesse olnud ligi 90 miljoni eurot, millest 75 miljonit eurot on maksutulu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid