Linas Agro ei vaja põllumeestele tutvustamist, tegemist on Baltikumi suurima põllumajandussektori ettevõttega, kes on 1,6 miljardi euro suuruse käibega börsifirma. “Üks osa nendest tegevustest, millega me tegeleme, on tootmissisendite müük, nende hulgas väetised,” tutvustas Hang lühidalt ettevõtet, mida Eestis esindab.

Viimane aasta on just väetiste osas toonud suuri muutusi ja turg on olnud etteaimamatu, ka ei suuda Mihkel Hang prognoosida seda, et turul läheks paremaks ja hinnad langeks. “Hetkel kahjuks ei ole ka ühtegi sellist indikatsiooni, mis võiks viidata või esile tuua, et midagi oleks drastiliselt, põllumajandustootja mõttes, paremuse poole minemas. Ja sama tendents valitseb üldiselt igas tootmissisendite segmendis – elekter, gaas, väetised, taimekaitse ja söödad,” ütles Hang.

Väetiste hinnad alustasid kerkimist juba 2021. aasta juunis. “Sel hetkel oli probleeme kaaliumväetistega, sest Belaruskali, mis varustab ca 20% maailma kogu kaaliumväetiste vajadusest, sattus mitmete sanktsioonide alla. Siit said alguse igakuised hinnamuutused, sügise edenedes toimusid hinnakõikumised juba igal nädalal ja aasta lõpus võis turul seis muutuda juba tundidega,” selgitas turul toimunut Mihkel Hang. Olukord muutis müügifirmade töö keeruliseks ja olustiku närviliseks. Põllumeestele tähendas see ebaselgust ja -kindlust, lisas ta.

Nii ei julgenud tootjad septembris-oktoobris väetiste ostuotsuseid teha, pigem loodeti, et hinnatõus on ajutine. Nii see kahjuks ei olnud ja hinnad kasvasid, mitte ei langenud. “Nagu me teame, siis möödunud aasta novembri lõpp ja detsember üllatasid meid hoopis hinnaralliga, seda nii elektri- kui gaasirindel. Viimane on väetisetootmisel aga kõige olulisem tegur. Nii tekkiski turule olukord, mis esialgu andis märku sellega, et tarned veidi hilinesid. Siis jäid Venemaa tootjad hätta raudteetranspordiga,” meenutas Hang. “Me võime ainult spekuleerida, kas siin võis olla seos nende sündmustega, mis leidsid lõpuks aset selle aasta 24. veebruaril?”

2022. aasta alguses oli juba selgelt märgata, et Yaral, kes on üks suurim väetisetootja maailmas, oli pakkumises piiratud kogused väetisi, nende hinnapunktid olid 700-800 eurot tonni kohta, samas kui Venemaa ja Leedu tootjad pakkusid veel n-ö soodsaid, 500-600 euro suuruseid hindasid. Veebruari alguses rabas sektorit teade, et Venemaa sulgeb lämmastikväetiste ekspordi kuni aprillini. Toona ei olnud meil aimu, millega need piirangud päädivad.

“Kevade lähenedes ei toimunud oodatud hinnalangust, vaid saabus sektori jaoks uus, karm reaalsus - väetiste kättesaadavus on piiratud, hinnad kõrged – hinnad olid jõudnud 1000 euro kanti tonnist. Edasimüüjate jaoks said väljakutseks ka rahavood ja riskide juhtimine,” rääkis Linas Agro tegevjuht.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid