Inbanki värbaja Kerli Veskiväli sõnul on tööd otsides kõige olulisem põhjalikult läbi mõelda, miks konkreetsele ametipositsioonile kandideeritakse. “Tihti jääb värbajatele arusaamatuks, miks inimene ametikohale kandideerib või mida ta täpselt otsib, kuigi kandidaadil endal võib olla selleks väga selge põhjus. Mida selgem ja põhjendatum on avaldus, seda suurem võib olla eelis kellegi teise ees,“ lausus Veskiväli.

Ta tõi näitena, et kui viimasest töökohast on jäänud sisse pikk paus või väga tihti on töökohti vahetatud, siis on hea seda koheselt selgitada, et värbajal oleks kandideerimisavaldust vaadates esimestele küsimustele vastused olemas.

Põhjenda enda sobivust ja huvi

Inbanki värbaja sõnul on sama lugu inimestega, kes soovivad teha karjääripöörde ja hoopis teises valdkonnas või ametis kätt proovida: „Kui kandidaadi enda jaoks võib karjääripööre tunduda loogiline, soov muutuseks ja motivatsioon uuele ametikohale asumiseks on olemas, siis potentsiaalsele tööandjale võib jääda arusaamatuks, miks kandidaat sobima peaks, kui ta pöördumisest selgitust ei leia. Tihtilugu otsitakse ametikohale siiski sama valdkonna kogemusega inimest, mistõttu võib karjäärimuutjate kandidatuur sobimatu tunduda,“ selgitas Kerli Veskiväli.

Siinkohal aitab kandideerijat põgus kaaskiri või põhjendus, miks ta just sellele ametikohale kandideerimas on. „Seda võib teha kas lühikese motivatsioonikirjaga või selgitusega e-maili teel. Sageli võib kasvõi paarilauseline lühike põhjendus olla see, mis kandidaadi järgmisesse vooru aitab või avab võimaluse mõnele muule sarnasele positsioonile,“ soovitas Veskiväli.

CV-s kirjuta lahti ka tööülesanded

CV, mis kandideerimisel silma jääb ja näitab kandidaati parimast küljest, on visuaalselt pilkupüüdev ja kandidaadi hetkeseisu kajastav selge ülesehitusega 1-2 lehekülje pikkune dokument. Tavapäraselt tuleb CVsse märkida kontaktandmed, haridustase, eelnevad töökogemused, oskused ning täiendkoolitused.

Inbanki värbaja Kerli Veskiväli soovitab töökogemuste juurde lisada ka põhilised tööülesanded, mis tol hetkel vastutusalasse kuulusid ning toetada neid kokkuvõtlike saavutuste või põhjendustega. „Erinevates ettevõtetes võivad ametinimetused olla sarnased, kuid töö sisu täiesti erinev. Seega võiks tuua CV-s töökogemuse alla märksõnadena välja peamised ülesanded ja kohustused, mis näitavad, mida töökohal päriselt tehti,” kirjeldas Veskiväli. Samas tõi ta välja, et alati ei tasu ka kõiki töökogemusi, näiteks nooruspõlves tehtud töösutsakaid, CV-sse märkida, vaid ainult need, mis on uuele ametikohale kandideerides kõige olulisemad.

Tee LinkedIni profiil korda

LinkedIn, kui üks suurimaid ärisuhtlusele suunatud kanaleid, on juba mitu aastat üks põhilisi värbamiskanaleid, kus nii värbajad, personalijuhid kui ka tiimijuhid igapäevaselt enda meeskondadesse uusi töötajaid otsivad.

Kerli Veskiväli lisas, et LinkedIni profiili tasub järjepidevalt uuendada, sest kunagi ei tea, millal võib potentsiaalsele tööandjale silma jääda. “Kuna LinkedInis liigub igapäevaselt ringi palju värbajaid ja juhte, võib just sealt sulle postkasti potsatada väga hea tööpakkumine, isegi kui sa parasjagu uut tööd otsimas ei ole,” soovitas Inbanki värbaja. Lisaks võib ka oma CV juurde lisada viite LinkedIni profiilile, mis võib anda värbajale veelgi rohkem informatsiooni kandidaadi kogemuse ja isiksuse kohta.

Eeltöö viib eduni

„Kui näed põnevat töökuulutust, kuid ei ole lõpuni kindel, kas see on sinu jaoks või kas vastad nõudmistele, siis võid alati ettevõtte või värbajaga ühendust võtta. Tööülesanded võivad samadel positsioonidel, kuid erinevates ettevõtetes paljuski erineda – seetõttu võib alati töö sisu täpsustada, sest viieminutine telefonivestlus või muu sarnane pöördumine võib avada palju rohkem tausta,“ innustas Veskiväli. Lisaks tasub ka internetist ettevõtte kohta kättesaadavat materjali otsida.