Sõja ja koroonakriisi kogumõju: kuidas on e-ostlejate käitumine muutunud?
E-ostlemine kasvab järgnevatelgi kuudel 20–30%, kuid muutunud on tarbimise struktuur, hindab Eesti E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät.
„Nägime hiljuti enam kui 100% suurust kasvu, kuid maailmas praegu valitsevas olukorras on tarbimise kiire tõus takerdunud ja ollakse üsna ettevaatlikud. Eesti Pank prognoosib selleks aastaks majanduslangust, üheks põhjuseks on energiahindade tõus. Eestlaste kulutused majapidamisele on kasvanud pea 17%, ostukorv kallines veebruaris aastaga 12%. Energia hinnakasv ulatus suisa 36% juurde, toiduainete hinnad tõusid 11% ning tarbekaupade ja teenuste hinnad 6,3%. Kõik see on tarbimist mõnevõrra vähendanud,“ kirjeldas Väät. „Sõja puhkemine Ukrainas suurendab pingeid toormeturgudel. Samas on ka varasemad sanktsioonid Venemaale ja Valgevenele juba vähendanud nii eksporti kui ka importi ning neisse riikidesse tarnitakse alla 1%, mis ei mõjuta majandust suurelt.“
Väät ütles, et sel kevadel ei kasva enam spordi, vabaaja ja hobidega seotud toodete müük peamiselt seetõttu, et mitu kevadet järjest on need juba olnud üks hitte. Lisaks ei ole tegu esmatarbekaubaga, mida igal kevadel juurde osta. „Samas prognoosin rõivaste, moetoodete, valmistoidu tellimisel üsna suurt kasvu. Sisustuse ja mööbli müügis on mõnevõrra laugem aeg, kuna mitmed uusarendused on hetkel pandud pausile ja sel on märkimisväärne mõju, mida tunneme teravamalt sügisel või isegi järgmisel aastal,“ kirjeldas Väät. „E-ostlemine kasvab ilmselt igakuiselt sel aastal 20–30%, nagu oli näiteks enne pandeemiat, aga tarbimine on selgelt muutunud. Tarbijad hoolivad aina enam keskkonnast, tahavad müüjalt saada kindlat garantiid. Kaupmees, ära peta tarnelubadusega. Paku kiiret tarnet, ära luba laokaupa, teades, et seda toodet ei ole sinu laos ning tarnekiirust ei saa täita. Kui reaalsus on 7–10 tööpäeva, siis nii ütlegi.“
Paljud rahvusvahelised korporatsioonid, kes on Baltikumi plaaninud ladu, laienemist või muid investeeringuid, on hetkel kava külmutanud või edasi lükanud. See annab Väädi hinnangul samas võimaluse kohalikel tegijatel laieneda. Siinne e-kaubandus oli viimasel kahel aastal kolossaalses tõusus. Näiteks möödunud aastal kasvas Eestis e-ostlemine rohkem kui miljardi euro võrra ehk 50%, mis teeb kokku 2,5 miljardit eurot. E-kaubanduse osa on 20% jaekaubanduse kogumahust.
Söögikohtadest tegid näiteks SEB Eesti kliendid e-oste 2021. aastal üle 100% rohkem kui aasta varem. „Toidukaupade, terviseteenuste ja riiete e-kaubanduse kasv ulatus Eestis 40% juurde. Rõivaste valdkond kasvas eelmisel aastal tublisti, kuid kasvab veel. Sellesse annavad oma panuse uued tulijad nagu Zalando, AboutYou ning Boozt,“ kommenteeris Väät. „Teise valdkonnana panustab e-kaubanduse kasvu valmistoidu kojutellimine seoses kodukontorite arvu kasvuga ning kullerite kiire tarnega. Näiteks Woltis on konto juba igal teisel tallinlasel.“ E-kaubandus on enim kasvanud 18–25-aastaste seas (39%). Veebruaris tellisid eestlased pakiautomaatidesse ligi 943 000 pakki, mida on pea 160 000 pakki ehk 20,2% rohkem kui aasta varem.
