Makroökonoomika paneelis olid jutuks Põhjala ja Baltikumi majanduslikud väljakutsed maailmamajanduse arengute taustal, tähelepanuga inflatsiooni ja intressimääradega seonduval. Madis Müller, Eesti Panga president, tõdes praeguses olukorras prognooside tegemise keerulisust, kuid ka seda, et intressimäärade järkjärguline tõus on väga tõenäoline. „Sõja mõju väljendub surves hindade tõusuks, mis on tugevam ja kestvam kui varasemalt arvatud, ent 2–3 aasta vaates on ootus, et inflatsioon langeb nii Eestis kui euroalal siiski taas 2% lähedale. Kiiret hinnatõusu arvestades peab Euroopa Keskpank arvatavasti rahapoliitikat karmistama varem kui veel mõned kuud tagasi arvati,“ sõnas Müller.

Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias õppejõud Morten Hanseni arvates peab Euribor tõusma ning oleks võinud tõusta juba varemgi, sest tänases olukorras ei tohiks intressimäärad olla negatiivsed. Viljar Arakas, EfTEN Capitali tegevjuht, viitas hinnatõusule kui paratamatusele, ent lisas, et viimased 5–7 aastat on pangalaenud olnud ka äärmiselt odavad. Logistikasektori probleemidele viidates sõnas US Real Estate’i tegevjuht Aavo Kokk, et ettevõte on otsustanud Hiina kaupade ostmise lõpetada. „Odava hinna lootuses tellitud Hiina materjal ei kaalu üles riski, et hooned võivad tarneprobleemide tõttu valmida oluliselt hiljem,“ selgitas Kokk.

Kinnisvarainvesteeringutes on alates Ukraina sõja algusest olnud tajuda fondide ettevaatlikust, leidsid eksperdid. Colonna Group-i juhatuse liikme Roberto de Silvesti sõnul teeb fondijuhte regiooni investeeringutes ettevaatlikuks just geopoliitiline ja ka asjaolu, et Kesk-Euroopa suurlinnad pakuvad sama tootlust. Suurima riskina näeb Silvestri stagflatsiooni, mis muudab tarbijate toimetuleku muutlikus majandusolukorras keerulisemaks. Samas ei pea eksperdid tõenäoliseks fondiinvesteeringute lahkumist, sest enamike investorite jaoks pole Baltikum uus turg. Lahkumise teevad keerulisemaks ka ärieetikast ja korporatiivsest vastutustundlikust tulenevad faktorid.

Millerhawki asutaja ja tegevjuht Marko Kull lisas, et geopoliitilise riski ning oma neutraalsuspoliitika tõttu on Soomest saamas neljas Baltikumi riik. „Ukraina sõja tõttu on kommertskinnisvara Soomes hakanud odavnema ning isegi kiiremini kui Balti riikides,“ selgitas Kull. Vaadates aga lähitulevikku, võib siiski ennustada jätkuvalt tugevat huvi kontorite ja logistikakinnisvara vastu, leidsid panelistid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid