KUULA | Puiduturul oodatakse kurjakuulutavat juunit. Lisaks vajab lahendamist 600 000 tihumeetri mõistatus

Majandusaruande podcastis on seekord teemaks puiduturul toimuv. Viimane kogus Venemaa puitu peaks piiri ületama lähiajal ning juuniks peaks laod sellest lõplikult tühjaks saama. Mis saab edasi?

Saates on külas Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja, Combiwood Grupi juhatuse liige Margus Kohava ja keskonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Eesti puidusektor on suur ning praegune olukord ei mõjuta seda ühtlaselt. Valusamalt saab pihta saetööstus ja järelväärindamine. Selle mõju jõuab peamiselt ehitusturule. Eesti ettevõtted on toonud umbes 30% saematerjalist sisse Venemaalt, lisaks ka Soomest, Lätist ja Rootsist.

"Viimased saadetised tulevad veel üle piiri ja vanal viisil siis enam import ei jätku,” ütleb Henrik Välja. Sanktsioonide all puit ei ole, aga importimine on faktiliselt keeruline ning lisandub ka moraalne aspekt. „Keegi ei soovi agressoriga äri teha. Lisaks teame pangandussanktsioonidest ning ka logistika on keerulisem. Peamine on aga Venemaa puidu vastavus Euroopa puidumäärusele, mis keelab turule tuua puitu, mida on varutud illegaalselt. Venemaa kohta seda infot ei ole,” ütleb Välja.

Margus Kohava sõnul on nende grupis kõige enam mõjutatud liimpuidu tootja Ecobirch, kus 30 protsenti toormest tuli Venemaalt. Tegemist on Euroopa suurima kasetöötlejaga, mis tõi idanaabrite juurest 25 000 tihumeetrit saematerjali aastas. „See on lehtpuu saematerjali kohta muljetavaldav. Asendada seda võimalik ei ole. Eestist seda kindlasti ei saa, Lätist ka mitte, sest ka nemad sõltusid impordist. Üle jääb vaid tootmismahtude vähendamine,” toob Kohava välja.

Marku Lamp keskkonnaministeeriumist toob aga välja, et sektorit ei päästa ka nende endi poolt välja pakutud idee pöörata tagasi eelmise keskkonnaministri määrus ja taastada riigimetsades eelmise aasta raiemaht. „Sellega kataks heal juhul 10 protsenti vajadusest. Et ei jääks vale arusaama – idee ei ole riigimetsades raiemahtu tõsta nii, et terves mahus puudujääki kompenseerida. Püüame täna aru saada, millised on alternatiivid.” Teiste seas vaadatakse nii võimallikke impordivariante kui ka seda, kas midagi leidub ka ekspordis, mida kodumaale jätta.

Henrik Välja ütleb turgudele otsa vaadates, et Lätist, Soomest ja Rootsist on toodud ka varem, kuid nüüd võib juhtuda, et sealt ei saa mingil ajal enam ka seda, mida enne müüdi. Üheks mängijaks on ka Saksamaa, mis samuti arvestatavas mahus Vene puitu ostis. „Selle turu võimekus materjali üles osta on väga suure mõjuga.” Ka Margus Kohava ei näe, et teised riigid oleks siin lahenduseks. Miljonit tihumeetrit okaspuitu lihtsalt ei ole võimalik asendada.

Huvitavam on aga ekspordi teema, sest me viime välja umbes samas mahus puitu kui on puudujääk, mis Vene turu kadumisega tekib. Siiski on sellest enamus madala kvaliteediga. Välja ütleb aga, et statistika kvaliteet ei ole valdkonnas siin teab mis hea. On täitsa võimalik, et sellest 1,1 miljonist tihumeetrist saematerjalist, mis välja rändab, on arvestatav osa hoopis hööveldatud nelikant puit ehk kalibreeritud ehituspruss. „Mis tähendab, et oleme toonud selle Venemaalt, hööveldanud, aga statistikas märki maha ei jää. Eesti saeveskite eksport on olnud 500 000 tihumeetrit seematerjali,” ütleb Välja ning lisab, et 600 000 tihumeetri osas on info puudulik.

Kohava kinnitab, et nende saeveskitest läheb eksporti 10-15 protsenti saematerjali, mis koosneb kõige kehvematest kvaliteetidest. See rändab teistesse riikidesse, kus selles tehakse näiteks euroaluseid või kõige kehvema puidu puhul leiab see tee Põhja-Aafrikasse.

Henrik Välja sõnul on keeruline praegustes oludes öelda, mis sektorist täpselt saab, kuid suuremad tootjad on öelnud, et lähikuudel võib kaduda sadu töökohti. Määrava tähtsusega on aga juunikuu, kus korraga realiseerub kaks mõju.

„Üks on Venemaa materjali lõppemine, sest laod saavad sellest tühjaks. Juunis jäävad aga seisma Eesti saeveskid seoses linnurahu praktikaga. Tööd saab alustada juuli keskpaigas. Lõigatud ja kuivatatud puidu klientideni viimine võib lisaks võtta nädalaid. Tekib kahekuuline auk. Pärast seda on materjali maht endiselt väiksem kui varem. Siis räägime juha tuhandetest töökohtadest,” hoiatab Välja.

Kuula podcastist, mis puiduturul toimub ning millal võiks oodata otsuseid ministeeriumi poolt.