Vastavalt avaldatud statistikale vedas kontsern käesoleva majandusaasta esimeses kvartalis ühtekokku 720 261 reisijat, mis on 169,5% rohkem, kui mullu samal perioodil. Aasta varem veeti samal perioodil 267 224 reisijat.

Veetud sõidukide koguarv kasvas samuti. Kui möödunud aastal samal perioodil vedas Tallink 75 815 sõidukit, siis tänavu esimesel kvartalil oli see arv 85,2%, kokku 140 380. Veetud kaubaühikute koguarv oli 101 938 selle aasta esimeses kvartalis, mida on 19,7% rohkem võrreldes eelmise aasta tulemusega samal perioodil.

Kui aga võrrelda arve pandeemia eelsete tulemustega, siis on vahe endiselt märkimisväärselt suur. 2019. aasta samal perioodil vedas Tallink 1,85 miljonit reisijat, see on 256% rohkem kui 2022. aasta esimesel kvartalil. Sõidukeid veeti toona 152,5% rohkem, kokku 214 087.

„Oleme rahul, et statistilised näitajad liiguvad viimaks ometi meie jaoks õiges suunas ning näitavad peale pikka ja väljakutsete rohket perioodi kasvumärke. Sellegipoolest peame vaatama kõiki suuremaid kasvuprotsente kindlas kontekstis ja heitma pilgu samuti ka numbrite taha. Nii näiteks tingis 2022. aasta esimese kvartali reisijate ja kaubaveoühikute kasvu muuhulgas see, et meie laevaliinidel opereeris suurem hulk ettevõtte laevu, kuid mõistagi on ka tõsiasi, et sel aastal oli riikide poolt kehtestatud reisipiiranguid vähem kui eelmisel aastal samal perioodil, loomulikult avaldanud kohest positiivset mõju reisijate arvule. Meil on väga hea meel näha, et reisijate huvi kasvas jõudsasti koheselt peale reisipiirangute tühistamist,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

“Esimest korda peale päris pikka perioodi tundub, et koroonaväljakutsed, millega oleme silmitsi seisnud, on pisut taandumas, ning kui meie ees ei seisaks uuest geopoliitilisest olukorrast tingitud uusi väljakutseid, mida põhjustab Ukrainas praegu toimuv sõda, vaataksime me eelolevate majandusaasta kvartalite poole suuremate ootustega ja lootustega, kui tänases olukorras seda teha saame. Käesoleval äreval ajal oleme oma tegevuses endiselt ettevaatlikud, hajutades riske, kus võimalik, tehes alalhoidlikke ja pikalt ettevaatavaid tulevikuplaane, ning astudes vaid samme, mis on mõistlikud jätkusuutlikkuse seisukohalt pikemas perspektiivis,“ lisas Nõgene.