Nende tunnuste alusel inimese tõrjumist loetakse diskrimineerimiseks. Diskrimineerimine on keelatud ja karistatav ning võib kaasa tuua rahalise nõude diskrimineerimisest tekkinud kahju leevendamiseks.

“Portaalis, avalikus sotsiaalmeediagrupis või maakleri vahendusel üürile pakutava eluruumi puhul on tegemist avaliku teenuse osutamisega, mille korral on keelatud inimestel vahe tegemine laste või põgenikustaatuse või muu inimesest endast mitte sõltuva tunnuse alusel. Rahaline nõue või karistus karistusseadustiku paragrahv 152 alusel võib ähvardada ka sellist seaduserikkumist üürilesoovijale vahendavat maaklerit“, selgitas võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.

„Samuti on üürniku pereliikmetel alati õigus perega ühineda, rääkimata sellest, et põhjendus laps võib teisi üürilisi segada on pesuehtne diskrimineerimine“, lisas Pakosta.

Lisaks selgitame, et kui üürile antakse tuba või tube eluruumist, milles üürileandja ja/või tema pereliige ka ise elab, siis sellisel juhul on üürileandjal laiemad õigused valida üürilisi nii, et kõikide ühes eluruumis elavate inimeste privaatsus on tagatud. Näiteks ei ole diskrimineerimine see, kui vanaema rendib oma kahetoalisest korterist välja ühe toa ainult üksikule naisele, kes lisaks valdab ka vanamemmelegi arusaadavat keelt, et ka vanaemale kui üürile andjale samas korteris koos elamine oleks turvaline ja austaks vanaema privaatsusvajadust.

Lemmikloomadega seoses nendime, et keelatud ei ole eluruumi üürile andmisel lemmikloomade välistamine. See nentimine ei tähenda üleskutset lemmikloomade välistamiseks, vaid selgitame seda kui mitmeid kordi esitatud küsimust.