Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid eelmise aasta märtsiga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle kolmandiku. „Kodudesse jõudnud elekter oli 72,1%, soojusenergia 27,4% ja torugaas 72% kallim. Transpordi ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kumbki kogutõusust alla neljandiku. Bensiin oli 38,3% ja diislikütus 53,2% kallim,“ lisas Trasanov.

Möödunud aasta märtsiga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 127,3% kallinenud kartul, muud õlid 43,7%, värske kala 30,6%, jahu ja tangained 27,6 ning kohv 27,2%.

Taarbijahinnaindeks, märts 2021 = 100

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 15,2% 1996. aasta novembris, kui see oli 16,4%.

Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus, mis andis kogutõusust ligi poole. Bensiin kallines kuuga 13,8% ning diislikütus 25,2%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2022

Kiire hinnakasvu tõttu väheneb inimeste ostujõud

Sulev Pert, Eesti Panga ökonomist

Tarbijate ostukorv kallines märtsis aastaga 15,2%. Hinnakasvu panustasid enim energiahinnad, mis kallinesid aastavõrdluses 54%. Elektri- ja gaasihinnad tõusid ligikaudu 70%, seda isegi vaatamata valitsuse kehtestatud hinnapiirile. Mootorikütuste hinnakasv ulatus märtsis 44%ni, sest Venemaa naftaekspordi vähenemist ei ole maailmaturul suudetud täiel määral asendada.

Toiduainete hulgas on Eestis olnud eriti järsk puu- ja köögiviljade hinnakasv, mis ulatus 22%ni. Kuna Eesti tarnib puu- ja köögivilju enamasti mujalt, siis võivad imporditavate toiduainete hinnakasvule kaasa aidata pikad tarneahelad. Samas teravilja ja piimasaaduste tootmine on Eestis olnud märksa suurem kui tarbimine. Toidutoorme hinnatõusu ajal saavad Eesti tootjad eksportida piimatooteid kõrgema hinnaga. Kui Venemaa ja Ukraina toodang rahvusvaheliselt turult kaob, jääb hinnatõususurve kestma, mistõttu kasvavad toiduhinnad ilmselt veelgi. Konkurentsi Eesti jaemüügisektoris on suurendanud Lidli kaubandusketi tulek Eesti turule. Naaberriikides pole Lidli turuosa siiski väga suureks kasvanud.

Tarbijakorvi laiapõhjaline kallinemine vähendab sel aastal inimeste reaalset sissetulekut, kuna palgakasv jääb eeldatavasti hinnatõusust aeglasemaks. Sundkulutuste suurenemine muudab tarbimismustrit, sest teenuste ja tarbekaupade ostmiseks jääb kätte vähem raha. Majapidamised kulutavad energiale keskmiselt 15% ja toiduainetele 28% oma sissetulekust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid