Rekordilised kütusehinnad kahandasid üle kümnendiku mootoribensiini tarbimisest
Märtsis saavutas nafta maailmaturuhind viimase 15 aasta hinnatipu ning oli esimest korda alates 2014. aastast kalendrikuu keskmisena üle 100 dollari barreli kohta. Kõrgetest kütuste maailmaturuhindadest tulenevalt rekorditeni küündinud Eesti tanklahindade tõttu vähenes arvestuslikult umbes 12,5 protsendi võrra Eesti mootoribensiini tarbimine, hindab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.
Ühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et märtsi alguse müüginumbrid ei andnud veel turu reaktsiooni kohta täit selgust, sest toimus märgatav kütuse varumine. „Kogu märtsikuu müüginumbreid kokku võttes näeme aga, et võrreldes meie baasprognoosiga vähenes tarbimine ca 12-15% võrra. Kuna mootoribensiini tarbivad valdavalt eraisikud, siis annab müüginumbrite langus indikatsiooni, et Eesti inimeste ostujõud on vähenemas ja vähem on hakatud sõitma,“ märkis Raamat.
Nii 2020. kui ka 2021. aasta märtsikuus kehtisid ulatuslikud COVID-19 pandeemiast tingitud liikumispiirangud, mis vähendasid mootoribensiini müüki 5-6 miljoni liitri võrra. „Nii-öelda tavasituatsioonis on märtsikuus mootoribensiini tarbimine 23,5-24 miljonit liitrit, sel aastal oli see aga kõigest 20,5 miljonit liitrit. Langenud müügimahud saab ilmselgelt kirjutada ülikõrgete kütuse maailmaturuhindade arvele,“ nentis kütusesektori esindaja.
Raamat selgitas, et kuigi levinud on arvamus, et tanklahinnad on otseses seoses naftahindadest, siis tegelikult see päris üks-ühele nii ei ole. „Hinnakujundus põhineb lõpptoodete – ehk mootoribensiini ja diislikütuse – Euroopa hulgituru hindadel. Kui praegu on Brenti toornafta hind ca 5% kõrgem kui veebruari lõpus enne Venemaa sõjategevuse algust, siis näiteks diislikütuse hind on eurodes siiani 30% kõrgem. Selle tõttu on just diislikütuse hind tanklates märgatavalt tõusnud,“ tõi Raamat välja kütuse hinnakujunduse tagamaid.
„Diislikütuse puhul näeme, et seni on kõrgete hindade mõju olnud pigem piiratud – baasprognoosiga võrreldes oli tarbimine umbes 4-5% madalam. Siiski on suurim diislikütuse tarbija veondussektor andnud märku, et edasised kuud saavad keerulised olema. Kuna veonduse hinnatõus mõjutab absoluutselt kõigi kaupade hindu, siis üldise inflatsioonisurve vähendamiseks võiks valitsus kaaluda spetsiaalselt veonduse kütusekulu märgatava tõusu leevendamiseks mõeldud toetusmeetmeid,“ leidis Raamat.
Mart Raamat ei usu, et pikemas perspektiivis taas hinnad märtsi rekorditeni tõusevad. „Turud on teataval määral rahunenud ja hinnavolatiilsus on vähenenud. Siiski usume, et ka praeguste hindadega jäävad tarbimisnumbrid prognoositust madalamateks – aktsiisilangetus aitaks kindlasti kaasa just eratarbijate kaitsmisele kütuse hinnašoki eest, leidis Raamat.
