„Näeme järjest tihenevat reisijate liikumist, eriti Tallinn-Helsingi liinil, kuid oleme siiski veel mõjutatavad pandeemia riskidest ja märgata on kaugemate riikide ettevaatlikkust siinse piirkonna suhtes seoses Vene-Ukraina sõjaga. Sellele vaatamata oleme optimistlikud suveperioodi osas ja ootame Tallinna nii reisimist nautivaid lähiriikide külalisi kui ka kruiisituriste,“ selgitas Kalm.

Esimeses kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,8 miljonit tonni kaupa ja 896 000 reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 140% ehk 524 000 reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 8%. Laevakülastuste arv vähenes 2% 1645 külastuseni. Eesti mandri- ja suursaarte vaheline reisijate arv kasvas 20% ja sõidukite arv 13% ning jäämurdja Botnica prahipäevade arv jäi eelneva aasta tasemele, laeva kasutusmäär oli 100%.

Kaubamahu languse taga on eelkõige puistlasti ja vedellasti kaupade vähenemine. Puistlastis langes eelkõige väetiste, aga ka puidugraanuli käitlemine, kuid samas kasvas oluliselt seni hoiustatud teravilja väljavedu seoses turuhindade tõusuga. Vedellasti languse põhjustas peamiselt Valgevene naftatoodetele sanktsioonide kehtestamine alates märtsist. Konteinervedude kasv tuleneb eelmise aasta madalast võrdlusbaasist, kui maailmas oli tühjade konteinerite puudus ja tarneahelate tõrked. Ro-ro kaupade kasvutrend jätkub.

„Venemaale rakenduvate sanktsioonide mõju Tallinna Sadama kaubamahtudele on oodata pigem järgnevatel perioodidel ja eelkõige mõjub see nafta- ja gaasitoodetele ning väetistele ehk vedellasti ja puistlastimahtudele. Seoses kaubavoogude ümberpaigutumisega võib jällegi tekkida uusi võimalusi ladustamisel,“ ütles Kalm.