GRAAFIK | Elektri hind on mõnusalt madalal. Mida see ennustab soojemaks kevadeks ja suveks?

Tänane keskmine tunnihind Nordpooli börsil näitab Eestile 20,63 eurot megavatt-tunni eest. Sellele aitab kaasa nädalavahetus, kuid välja saab lugeda märke kevadeks ja suveks.

Esmalt tuletame meelde, kust meie kodumaine elekter üldse tulla saab. Lisaks sellele, et oleme Soome ja Läti kaudu ühendatud laiema elektrisüsteemiga, toodame me loomulikult elektrit ka ise. Järgnevas tabelis on selgelt näha, et kui meie põlevkivivõimekus rohkem börsil löögile pääseb, siis on ka elektri hind oluliselt kõrgem. Mida enam puhub tuul ja paistab päike, seda madalam on hind. Kuna me tänase päeva kohta veel täpseid tootmise andmeid ei tea, siis vaatame samuti väga madala hinnaga eilset päeva.

Eilse päeva kohta peab ütlema, et kui 28. märtsi ja 4. aprilli oli kogutootmine Eestis 837 ja 897 megavati vahel, siis nädalavahetusel vajame me oluliselt vähem energiat – tootmine oli eile 532,7 megavatti. Tuuleenergia osa ületas põlevkivi oluliselt ning just seetõttu oli hind eile ning on ka täna väga soodne.

Tegelikult räägivad protsendid hoopis selgemat keelt. Keskmiselt ligi 200-eurose megavatt-tunniga 29. märtsil moodustas põlevkivienergia meil toodetust lausa 72 protsenti, 4. aprillil 50,6% ning vaid 29,7-eurose megavatt-tunniga 9. aprillil 22 protsenti. See näitab ka selgelt, et kui tuult ja päikest on, siis ei pääse põlevkivist suur osa börsile ning võitja on tarbija.

Meie tuule- ja eriti päikeseenergia võimekuse potentsiaal avaneb soojemal ajal ning siis väheneb oluliselt ka elektri tarbimine. Mida sellest järeldada? Seda, et peagi hakkame nägema 0 või lausa miinushinnaga elektrit. See ei tohi meid aga uinutada ning meeles tuleb pidada, et praeguse tootmise säilides hakkab külmal ajal hind taas kerkima. Üks variant on suvel raha kõrvale panna, et talvel suuremaid arveid tasuda. Tootmisvõimekust meil järgmiseks talveks palju juurde tulemas ei ole.