„Meiega seotut on kaks korda läbi vaadanud Riigikontroll … Kõik nad jõudsid järelduseni, et me ei ole teinud midagi valesti,“ väidab Teder. Ja teisal: „Riigikontroll on seda kaks korda uurinud ja jõudnud tulemuseni, et me ei ole kusagil nurki maha lõiganud“ („Eesti viimase aja läbiuurituima ettevõtte juht: meil on täna puudu 60 miljonit eurot“, 11.04, EPL).

Esiteks on oluline täpsustada, et Riigikontroll ei auditeeri ega hinda eraettevõtete tegevust, vaid riigiasutuste tegevust. Teiseks, KredExi ja Vabariigi Valitsuse tegevuse suhtes erakorraliste kriisilaenude ning käenduste jagamisel 2020. aasta riigi lisaeelarvest on Riigikontroll jõudnud järeldusele, et laenude ja käenduste andmise kriteeriumid ning eesmärgid on olnud ähmased ja liiga üldised. Seetõttu on ka taotluste menetlemine olnud paljuski läbipaistmatu.

Konkreetsemalt riiklikult oluliste projektide laenumeetme puhul, millest sai taotleda laenu summas 10 miljonit eurot ja enam, jõudis Riigikontroll järeldusele, et laenude-käenduste jagamine vajab oluliselt selgemaid reegleid, et tagada sihtrühma kuuluvate ettevõtete võrdne kohtlemine ning riigi raha parimal viisil kasutamine.

39,4 miljoni eurone Porto Franco projekt sai positiivse laenuotsuse veel enne, kui määrati kindlaks, millist kinnisvaraarendust saab pidada riiklikult oluliseks objektiks. Laenu andmise järel kirjutati toetustingimustesse täiendav mahupiirang, mis kitsendas võimalike kinnisvara-arendajatest taotlejate ringi.

Kuigi KredExi erakorraline laenumeede eeldas riiklikult oluliste laenutaotluste sotsiaal-majandusliku mõju hindamist, ei suutnud KredEx ülevaate tegemise käigus sisuliselt selgitada, kuidas seda mõju hinnatakse ja mismoodi kujundatakse valitsusele ettepanek, milline taotlus on riiklikult oluline ja milline mitte. (Vt ka 03.12.2020, Riigikontrolli kodulehekülg)

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid