Transpordiamet: vahendeid jagub vaid pooles mahus teede remondiks. Hiljem kulub raha 4 korda rohkem

Teehoiuks ettenähtud raha väheneb tänavu ja praeguste plaanide kohaselt ka järgmistel aastatel. Transpordiameti hinnangul on seetõttu hiljem vaja palju suuremaid rahalisi vahendeid, kuna õigeagselt tegemata säilitusremont muutub vajaduseks tee rekonstrueerida.

2019. aastal tehtud analüüsi järgi oli remondivõlg Eesti riigiteedel 689 miljonit eurot. Kuna viimastel aastatel ei ole eelarve riigiteede hoiuks vähenenud, siis on Transpordiameti varahalduse eksperdi Jaan Ingermaa hinnangul suudetud remondivõla kasvamist vältida. Sõidumugavus teedel on isegi paranenud, kuna odavamate remondimeetmetega on suudetud teede tasasust parandada. Säilitusremondil on pindamise alla tehtud osaline tasanduskiht. Sellega oleme mitmeid teelõike halvast või väga halvast tasemest tõstnud rahuldavasse seisundisse, kuid kindlasti on see lühiajalisem lahendus kui täielik rekonstrueerimine, selgitas Ingermaa.

Olukord muutus kehvemaks tänavusest aastast, kui eelarves väheneb teehoiu raha. Remonditööde mahtu vähendab ka Ukraina sõjast tingitud ehitusmaterjalide hinnatõus, mille ulatust on Ingermaa ütlusel hetkel isegi raske ennustada. „Kahjuks on riigi eelarvestrateegias ka järgnevate aastate teehoiuks ette nähtud vahendid veel palju väiksemad. Selliste vahendite olemasolul saab säilitusmeetmetest teostada ainult tavahoolet ja pooles mahus ka säilitusremonti,” lausub Ingermaa. Tema väitel vajame teehoiu eelarve vähenemisel hiljem tänase taseme saavutamiseks juba palju suuremaid rahalisi vahendeid. Tekib olukord, kus teelõigud, mida kohese pindamise või taastusremondiga oleks saanud parandada, on nii lagunenud, et neid päästab tulevikus ainult rekonstrueerimine. See on aga 3-4 korda kallim, nentis Ingermaa.