Sõda ega inflatsioon ei muutnud keskpankurite meelt: rahapoliitika karmistumine toimub järk-järguliselt
Euroopa Keskpank (EKP) kinnitas taas tänasel nõukogu kohtumisel, et paari kuu pärast lõppeb majanduse turgutamine läbi võlakirjaostuprogrammi.
"Venemaa agressioon Ukraina vastu põhjustab tohutuid kannatusi. Samuti avaldab see mõju majandusele nii Euroopas kui ka mujal. Konflikt ja sellega kaasnev ebakindlus vähendavad oluliselt ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet. Häired kaubavahetuses toovad kaasa materjalide ja sisendite uut nappust. Kiiresti kerkivad energia- ja toormehinnad vähendavad nõudlust ja pärsivad tootmist. Majanduse edasine areng sõltub olulisel määral konflikti kulgemisest, praeguste sanktsioonide mõjust ja võimalikest täiendavatest meetmetest," märkis keskpank pressiteates.
"Samal ajal toetab aktiivsust siiski majanduse taasavanemine pandeemiakriisi järel. Inflatsioon on hoogustunud märkimisväärselt ja püsib kiire ka lähikuudel, seda peamiselt energiakulude järsu suurenemise tõttu. Inflatsioonisurve on tugevnenud paljudes majandussektorites."
Tänasel istungil antud hinnangu kohaselt kinnitab eelmise rahapoliitikaistungi järel saadud teave EKP nõukogu ootusi, et varaostukava raames tehtavad netovaraostud tuleks lõpetada kolmandas kvartalis. Aprillis on netoostude mahuks 40 miljardit eurot, mais 30 miljardit eurot ning juunis 20 miljardit eurot. Need mahud on samad, mis eelmisel kohtumisel välja öeldi. Kolmanda kvartali ostude maht sõltub majanduse seisust.
"Praeguses suure ebakindluse keskkonnas järgib EKP nõukogu rahapoliitika elluviimisel valikulist, järkjärgulist ja paindlikku lähenemisviisi. EKP nõukogu võtab kõik vajalikud meetmed finantsstabiilsuse kaitsmise toetamiseks ja selleks, et täita EKP ülesannet saavutada hinnastabiilsus," märgitakse teates.
Bloombergi vanemökonomist David Powell sõnas olukorda kommenteerides, et Euroopa Keskpank tüürib jätkuvalt rahapoliitilise normaliseerimise kursil, sõltumata, mis toimub Ukrainas ning mida teevad toormete hinnad. Rahaturud prognoosivad, et veerandprotsendine tõus on ees nii septembris kui detsembris, misjärel jõuaks deposiidimäär taas nulli. Järgmise aasta lõpuks võiks see jõuda pea pooleteist protsendiga plussi.
Teisalt ennustavad ökonomistid, et esimene tõus ootab ees alles detsembris ning nulli võiks jõuda järgmise aasta märtsis.
