Kas e-kaubanduse turg tõepoolest kukub?

E-kaubandusega tegelevad inimesed Eestis on muutunud viimasel ajal üsna murelikuks turu statistikat arutades. Paljud poepidajad on märganud, et tehingumahud on püsinud stabiilselt samal tasemel juba pikemat aega, isegi langenud. Varasemat kasvu enam ei paista.

Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel vaatas märtsi pakiautomaatide mahtudes aastatagusega võrreldes vastu tervelt 17% langus. Meie statistika näitab e-poodidel isegi kuni 20% tehingumahtude langust. Et aru saada, mis segadust tekitab, peaksime heitma pilgu ajalukku.

E-kaubandus kasvas Eestis aastaid suurusjärgus 25-30% aastas ja oli selgelt ennustatava sesoonsusega. Kaubamüüjate esimene aktiivsusperiood oli kevadel, sellele järgnes mõnevõrra vaiksem suveperiood ja sellele omakorda aasta kõrghooaeg viimases kvartalis. Tänu väljakujunenud sesoonsusele oli kõige mõistlikum arengute iseloomustamiseks kasutada võrdlust eelneva aasta sama kuuga.

Tavapärase mustri lõi sassi koroonapandeemia. 2020nda aasta märtsis kasvatas turu maht hüppeliselt, ent see esimene hüpe ei väljendanud veel täielikult nõudluse muutust. Poed ja logistikaettevõtted lihtsalt ei suutnud kõiki tellimissoove teenindada. Mäletame vast elavalt toidukaupade tellimisel isegi üle nädala ulatuvaid tarneaegu.

Aasta tagasi, märtsis-aprillis 2021 kehtestatud uus liikumispiirangute olukord enam turuosalistel hinge kinni ei tõmmanud ja kõik eelnevad rekordid purustati taas. Poepidajad teenindasid edukalt varasemast veelgi suuremaid mahte.

Nii on paljud edukad e-poed kogenud kaks kevadet järjest lausa mitmekordseid aastakasve, mis tegi käesoleva aasta mahtude prognoosimise keeruliseks ülesandeks. Seda enam, et veel pool aastat varem polnud sugugi selge, kas ja kuidas koroonaviirus meid sel korral mõjutab.

Nüüd oleme jõudnud hetke, kus aastatagusega võrreldes toimub märkimisväärne langus. Siinkohal suurendavad segadust strukturaalsed muutused e-kaubanduse turul, näiteks toidumüüjate esilekerkimine, aga teisalt ka reisi- ja majutussektori ajutine pildilt kadumine ning lisaks turustatistikasse arvestatavate makseviiside koosluse muutus. Kerge on jõuda olukorda, kus nö õunu võrreldakse apelsinidega. See kõik aga panebki numbreid põrnitsevaid kaupmehi küsima, kas käes on langustrend ja mis saab edasi?

Lähiajalugu analüüsides võiks öelda, et esimene samm praeguse turu mõistmisel võiks olla aastavõrdluste mõneks ajaks kõrvale lükkamine. Viimaste kuude statistika nii Maksekeskuse baasis kui ka Eesti Panga statistikas viitavad huvitavale fenomenile, et 2021 suve lõpus jõudis turg uuele tasakaalutasemele ja edasi on kõik kuud olnud enam-vähem samal pulgal. Kuutulemuste võrdluses eelneva aasta saa perioodiga võib volatiilsus küll suur paista, aga seda ainult seetõttu, et aastatagused kõikumised olid suured, viimase poolaasta jooksul seevastu märgatavaid kõikumisi justkui polegi olnud.

Sügistalvine koroona lõpuralli paistab olevat ajaloolise trendijoone eest veidi liiga kaugele ära spurtinud ja peab seda nüüd veidi järele ootama. Igasugune tulevane kasv saab toimuda sellelt uuelt baastasemelt ja võrdlus eelneva aasta sama perioodiga ei pruugi anda mingit sisulist infot, sest sesoonsuse asemel vaatab graafikult vastu koroona. Vähetõenäoline, et see kasv saaks käivituda enne sügist. Ent kuigi paigalseis või ka kohatised miinusmärgid võivad olla meelt morniks tegevad, siis tasub endale meelde tuletada, et Eesti Panga statistika põhjal oli turumaht 2022 veebruaris üle kahe korra suurem kui enne tervisekriisi algust veebruaris 2020.