Tartu-Riia rongirattad 2024. aastaks ragisema? Riigieelarvest vajame selleks üle poole miljoni euro

2021. aasta oktoobris kohtusid Eesti president Alar Karis ning Läti president Egits Levits Tartus ning avaldasid selgesõnalist toetust Tartu-Riia rongiliini avamisele. Eelkõige ongi väga selget juhtrolli uue liini avamise nimel mänginud Tartu linn. Tartu jaoks on oluline, et liin oleks käigus päeval, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Tartu linnavalitsus on aktiivselt käinud kohtumas erinevate Balti riikide rongioperaatoritega. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on vedajatest kõige kiiremini valmis alustama Läti Pasažieru Vilciens, kuid täna siiski midagi kindlat on veel vara öelda. „Kinnitust leidis see 13. aprillil Riias toimunud kohtumisel, kus minu kutsel said kokku Eesti ja Läti vastavate ministeeriumite kõrged esindajad, Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann, Läti raudteefirma juhid, Eesti suursaadik Riias Arti Hilpus ja Tartu linnavalitsuse esindajad," rääkis Klaas.

"Väga oluline oli see, et kõik me saime kokku ühe laua taga. Oma silmaga saime näha kõnealust moderniseeritud diiselrongi ning kõik mõistavad selle raudteeühenduse tähtsust ja eriti Euroopa kultuuripealinna kontekstis,” lisas Klaas.

Liini avamiseks vajalikud sammud

Eesti pool sai kohtumisel Läti esindajatega teada, et kokkuleppele jõudmisel kulub vähemalt üks aasta, et teha vajalikud investeeringud ja ettevalmistavad tegevused, et pikendada praegu Valgani sõitev rong Tartuni. „Lätlased on lubanud uuendada ka rongi, mis hakkaks liini teenindama ning teha täiendavad sertifitseerimised. Eestis on veerem kõik igapäevases kasutuses Elroni poolt olemasolevate liinide teenindamiseks ning täiendavata rongiparki on saabumas alles 2024 aasta lõpus (sealhulgas ka kuus lisanduvat Škoda rongi),” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete nõunik Taavi Audo.

Pasažieru vilciens pakkus välja, et oleks võimalik kasutada kolme vaguniga moderniseeritud diiselronge ning pikendada juba olemasolevaid reise Riia-Valga liinil, kirjeldas ettevõtte ärijuht Sigita Zviedre. Lisaks kulub vähemalt 12 kuud, et viia lõpule kõik ettevalmistused, et saaks liinil tegutseda, sealhulgas veeremi kohandamine alates hetkest, mil mõlema riigi poolt on otsus vastu võetud. „Pasažieru vilciens'i esialgne investeering sellise projekti alustamiseks on vähemalt 50 000 eurot,” ütles Zviedre.

Läti Raudtee peab tegema omapoolsed investeeringud sidevahenditesse, kuid Eesti Raudtee omalt poolt aitama liiklusgraafikute kooskõlastamise ja piiriületuse küsimustega. Tartu linnal tuleb aga teostada vajalikud turu-uuringud, arvas Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann. Kindlasti on oluline ka rahastuse küsimus, sest projektil peab ka tellija olema. „Kui antud liin saaks kõik vajalikud rahastused ning kooskõlastused taha, siis võiks esimeste hinnangute järgi see isegi käima hakata 2023. aasta suvest, kuid hetkel veel konkreetne otsus selle kohta puudub,” lisas ta.

Kas liin võidaks avada 2023?

Ideaalversioonis Tartu linnavalitsus soovibki, et rongiliin saaks avatud juba tuleva aasta turismihooajaks, et enne kultuuripealinna aastat saaks selle sisse töötada. „Eelkirjeldatut silmas pidades on see variant üsna ajakriitiline,” rõhutas Tartu linnapea.

Tartu-Riia liin eeldab dotatsiooni, mis Tartu linnale üksi käib üle jõu, siis vajame edasiminekuks ka MKMi ja rahandusministeeriumi tuge ning et nad selle toe ka riigieelarvesse planeeriksid „Samuti ei ole ka regionaalpoliitilisest vaatest põhjendatud, et Tartu tulevase kultuuripealinna ja Lõuna-Eesti ühenduste eest peaks üksi seisma,” arvas Klaas.

MKM peab oluliseks saada Tartu linnalt sisendiks reisijate nõudluse analüüsi, et saada selgeks, kui palju igasse rongi reisijaid peaks tulema. Läti pool on teinud esialgsed kalkulatsioonid kulude osas eeldusel, et igas rongis sõidab arvestuslikult 50 inimest. „Sellest lähtuvalt Läti rongiliini pikendamiseks Tartuni tuleks Eesti valitsusel järgmise aasta eelarve kõneluste käigus leida ligikaudu 600 000€, et katta ära vajalikud kulud,” tõi Audo välja ühe praeguse põhilise finantsilise takistuse.

Pasažieru vilciens on näidanud oma valmisolekut pakkuda kogu vajalikku tuge, et Eesti pool saaks teha teadliku otsuse, kuidas edasi liikuda. Reisijateveo taasalustamiseks Riia-Tartu liinil on Eesti poolel vaja hankida rahalised vahendid reisijateveo korraldamise kulude katmiseks Eestis. Samuti tuleb leida viis, kuidas seda juriidiliselt korraldada. „Seetõttu on vaja partnerite selget pühendumust projektile. Marsruudil juba järgmisel suvel tegevust alustamiseks tuleb võimalikult kiiresti allkirjastada memorandum, milles mõlemad osapooled sätestavad ka üksikasjalikult ja võtavad rahalise kohustuse projekti käivitamiseks,” nentis Sigita Zviedre.