Ülo Kaasik: iga lisaeuro majandusse tuleb hästi sihtida

Eesti Pank prognoosib tänavu Eesti majanduses hinnatõusu keskmiselt üle 10%, mis on suuresti tingitud Ukraina sõja puhkemisega võimendunud toormehindade kallinemisest. Sellises olukorras on oluline, et sõja negatiivsete mõjude leevendamiseks tehtavad Eesti riigi enda valikud hinnatõusule lisahoogu juurde ei annaks, ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Pärnu finantskonverentsil.

„Sisenesime sellesse sõja olukorda väga heas majanduse seisus,“ ütles Kaasik, märkides, et Eesti majanduses võis täheldada juba ülekuumenemise märke. SKP kasvas mullu enam kui 8%, tööjõuturul valitses tööjõupuudus ja palgad kasvasid kiiresti. Sellel aastal on oodata jooksevhindades kiire majanduskasv jätkumist, kuid kuna hinnatõusu tempo saab olema veelgi kiirem, siis majanduse reaalkasv seiskub ning oodata on isegi mõnetist langust. „See ei ole aga selline langus, mille on tinginud liiga nõrk nõudlus, mida riik peaks omalt poolt stimuleerima ja toetama,“ märkis Kaasik.

Kanal, mille kaudu sõja mõju Eesti majandusele eriti tugevalt avaldub, on inflatsioonikanal. Sõja puhkemine tõi maailmaturgudel mitmete toormete hindade järsu kallinemise eesotsas energiakandjatega, kuid kallinesid ka mitmed olulised tööstustoormed ja toit. Samuti süvenesid probleemid tarneahelatega, kuna mitmetele Venemaa, Ukraina ja Valgevene kaupadele tuli leida alternatiivid. „Näeme, et inflatsioon jääb selle kõige tõttu kõrgemale tasemele kauemaks kui algselt prognoosisime, hinnakasvu aeglustumist ootame nüüd pigem tuleval aastal,“ ütles Kaasik.

Kiire hinnatõus toob kaasa ebakindlust. Inimeste ostuvõime kahaneb, ettevõtetel on keerulisem plaane teha, kindlustunne kannatab. Pikas vaates võib see mõjutada majanduse kasvupotentsiaali, kui investeeringud jäävad tegemata. Jätkuvalt tuleb arvestada kohaliku hinnatõusu survega, sest palgad Eestis tõusevad lähiaastatel prognoosi kohaselt 7-8% aastas.

Kiire hinnatõusu kompenseerimiseks ja sõja muude negatiivsete mõjude leevenduseks meetmeid kavandades tuleks valitsusel silmas pidada, et need meetmed Eesti kodumaisele hinnakasvule täiendavalt hoogu juurde ei annaks. Selline eesmärk aitab tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. „Meetmed peaksid olema eelkõige neile suunatud, kes on kõige suuremates raskustes,“ ütles Kaasik. Näiteks toetada ettevõtteid, kes enim sõjast puudutatud turgude ära langemisest kannatavad või inimeste ümberõpet, kes samal põhjusel töö kaotavad.

Eelarvest täiendavaid kulusid planeerides peaksid need olema eelkõige seotud sõjast tingitud täiendavate hädavajalike kuludega põgenike aitamiseks ning Eesti kaitsevõimekuse ja sisejulgeoleku tõstmiseks. „Proovides hinnatõusu ulatuslikult leevendada on oht, et riik tekitab hinnatõusu juurde,“ ütles Kaasik.