Eesti investeerib küberturvalisuse kiireloomulisse tõstmisse mitukümmend miljonit eurot

Valitsus kiitis sel nädalal põhimõtteliselt heaks julgeolekukriisist tuleneva lisaeelarve, millega investeeritakse oluliselt ka Eesti küberkaitse tugevdamisse. Kriis Ukrainas on muutnud ohupilti ka küberruumis, mistõttu on tarvis suurendada Eesti võimekust küberrünnakuid ära hoida ja nende mõju minimeerida.

Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt ütles, et Eesti kübervõimekuse tõstmine on muutunud hädavajalikuks tulenevalt uutest ohtudest küberruumis. „Eilne rünnak Eesti avaliku sektori veebilehtede vastu on selge näide, et ohud küberruumis meie vastu on ehtsad ja täiesti olemas ning nende kaitset tuleb tõsiselt võtta. Eelmisel sügisel eraldati riigieelarvest 30 miljonit eurot Eesti küberturvalisuse tõstmiseks ja kriitiliste nõrkuste eemaldamiseks, ilma selleta oleks viimase rünnaku mõju olnud tõenäoliselt palju suurem. See näitab, et need investeeringud tasuvad ennast ära ja on Eesti küberruumi kaitseks vajalikud. Küberriskide juhtimine peab olema iga tippjuhi prioriteet,“ kommenteeris Sutt.

Lisaeelarvest investeeritakse kokku ligi 30 miljonit eurot Eesti küberturvalisuse ja küberkaitse võimekuse tõstmiseks, millest kaks kolmandikku läheb riigi keskse küberturvalisuse taseme tõstmiseks ning ülejäänud erinevate ministeeriumite haldusalade võimekuse tõstmisse. Investeeringute abil suurendatakse muu hulgas ka riigi oluliste veebilehtede kaitset sääraste ummistusrünnakute vastu, mida oli näha 21. aprilli õhtul. Lisaks suurendatakse riigivõrgu ja internetiühenduse toimepidevust, tõhustatakse meediakanalite ja raadioeetri seiret, suurendatakse turvatestimist üle valitsemisalade ja investeeritakse teistesse küberturvalisusega seotud tegevustesse.

Riigi infosüsteemide ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse valdkonnas Gert Auväärt lisas, et täiendavad investeeringud küberturvalisusesse aitavad hoida meie küberruumi turvalisena ja minimeerida võimalike rünnakute mõju. „Ukraina konventsionaalse sõja varjus käib väga aktiivne tegevus ka küberruumis ning selle mõju ulatub ka meieni. Seetõttu on lisainvesteeringud vajalikud, et meie kaitsevõime küberruumis vastaks uuele ohupildile,“ kommenteeris Auväärt. Tänavusest lisaeelarvest eraldatud 30 miljonit eurot täiendab 2021. aasta sügisel riigieelarvest eraldatud 30 miljoni suurust investeeringut küberturvalisusesse, mille abil eemaldati mitmeid kriitilisi nõrkusi Eesti küberruumist.