Vene gaasist loobumise mõju Saksamaa majandusele: kas hullem, kui arvame?

Euroopa Liidu (EL) kohene Venemaa gaasiimpordi keeld tooks Saksamaale sel aastal kaasa 180 miljardi euro võrra sisemajanduse kogutoodangu vähenemise, hoiatas riigi keskpank.

Bundesbank ütles oma viimases, reedel avaldatud kuubülletäänis, et Venemaa gaasi embargo kahandaks Saksamaa 2022. aasta SKP-d viie protsendi võrra, põhjustades energiahindade järsu tõusu ja ühe viimaste aastakümnete sügavaima majanduslanguse.

Keskpanga hinnang on palju süngem kui akadeemiliste majandusteadlaste hinnangud ja tekitab tõenäoliselt ägedat arutelu selle üle, kui hästi on euroala majandusjõud ilma Venemaa gaasita hakkama saanud.

Tõsised ja tulised arutelud mõju üle

Ukraina valitsus, Euroopa poliitikakujundajad ja teadlased on väitnud, et gaasi, nafta ja söe müük läände on stabiliseerinud Venemaa majandust ja aidanud rahastada president Vladimir Putini sõjamasinat. EL keelab augustist alates Venemaa söe impordi, kuid gaasitarned jätkuvad, kirjutab Financial Times.

Economist vahendab, kuidas juba mitu nädalat on tuntud majandusteadlased omavahel ja kantsler Scholzi ministritega kirglikult vaielnud Vene energiaimpordi keelustamise võimalike tagajärgede üle.

Nii valitsus kui ka tööstuslikud lobirühmad ja mõttekeskused, mis on kas nendele või ametiühingutele lähedal, väidavad, et keelustamine tooks kaasa suure tööpuuduse, massilise vaesuse ja majanduslanguse. Siiski mõned sõltumatud majandusteadlased ja mitmed opositsioonipoliitikud rõhutavad, et tagajärjed oleksid hallatavad ja ka märkimisväärsed.

Eelmisel kuul nimetas üheksast ülikooli majandusteadlasest koosnev rühm täieliku energiaembargo tagajärgi "juhitavaks", öeldes, et see kahandaks Saksamaa SKP-d vaid 0,3–3 protsendi võrra. Tööstusjuhid on siiski hoiatanud, et mõju oleks tõsisem. BASF-i tegevjuht Martin Brudermüller ütles, et Venemaa gaasitarnete ootamatu peatamine võib hävitada "kogu Saksamaa majanduse" ja vallandada halvima majanduskriisi alates 1945. aastast.

Saksamaa gaasivarude jaotamine

Poliitikud on samuti tagasi lükanud väited, et majanduslik mõju oleks väike, kusjuures Saksamaa kantsler Olaf Scholz nimetas hinnanguid "valeks" ja "vastutustundetuks". Majandusminister Robert Habeck ütles, et Saksamaa loobub Venemaa gaasist 2024. aastaks.

Enne Ukraina sõda moodustas Saksamaa valitsuse andmetel Venemaa 55 protsenti kogu Saksamaa gaasiimpordist. Üle kolmandiku sellest gaasist tarbib tööstussektor. Keemiatööstuses on gaasi vaja mitte ainult elektri ja soojuse tootmiseks, vaid ka süsivesinikest saadud kemikaalide tootmiseks.

Saksamaa seaduse kohaselt katkestatakse gaasitarned kõigepealt tööstustarbijatele, kui Venemaalt tulev gaasivool katkestatakse või väheneb oluliselt. Kodumajapidamistele, kes kasutavad gaasi kütmiseks ja sooja vee tootmiseks, on eelisjärjekorras. Saksamaa valitsus astus eelmisel kuul esimesed ametlikud sammud gaasi eraldi jaotamise suunas.