Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale keelas Euroopa Liit oma õhuruumi kasutamise kõigil Venemaal registreeritud lennuettevõtjatel, Venemaal registreeritud õhusõidukitel või muul viisil Venemaa füüsilise või juriidilise isiku poolt kontrollitavatel õhusõidukitel. Venemaa vastas samaga Euroopa Liidu riikide õhusõidukite osas, keelates nendel Venemaa õhuruumi sisenemise. Eesti jaoks tähendas see, et alates 27. veebruarist lõppes oluline osa senisest meie õhuruumi läbinud Aasia-suunalisest vilkast liiklusest.

Lennuliiklusteeninduse ASi andmetel on nad alates sanktsioonide rakendumisest päevas teenindanud keskmiselt 325 lendu. See on 86 lendu vähem (-21%), kui nad prognoosisid enne sõda.

Oluline lendude vähenemine on Aasia/Vaikse ookeani suunal. Euroopa lennufirmad on oma Aasia marsruudid viinud suletud Venemaa õhuruumist kaugemale ehk Eestit need enam ei läbi. Kui enne sõda oli ennustatud, et Aasia suunas liigub üle Eesti 122 lendu päevas, siis nüüd on lende järel vaid 71. Enamiku neist (55 lendu) teevad Hiina lennuoperaatorid, kes lendavadki Venemaa kaudu. Seitse lendu päevas teeb Aasia suunas ka Soome, kuid tema lennukid liiguvad üle Eesti lõuna suunas. Kuna Venemaa lennujaamadesse jätkavad lendamist ka Serbia ja Türgi lennufirmad, siis liigub päevas keskmiselt ka kuus nende lennukit üle Eesti. Lennuliikluse muutustega kaotab Eesti navigatsioonitasusid päevas ligikaudu 12 000 eurot. Eelmisel aastal teenis Lennuliiklusteeninduse AS ülelendudest 15,73 miljonit eurot. Navigatsioonitasudega kaetakse lennuliiklusteeninduse kulusid ning pääste-, järelevalve jm riigi lennundusele tehtavaid kulusid. Selle nädala lõpus avaldatakse täpsed andmed I kvartali navigatsioonitasude kohta.

Eestiga piirnevate rahvusvaheliste vete kohal on Venemaa ja Valgevene lennukite liiklus muutunud tihedaks. Venemaa lennuoperaatorid suurendasid lendude arvu Kaliningradi 42 lennuni päevas. 15. aprillist alustasid samas koridoris liiklemist ka Valgevene lennukid Minski ja Kaliningradi vahel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid