"Harju Elektri aasta algas ootusrikkalt rekordilise tellimusraamatu, materjali hindade stabiliseerumise võimaluse ning raamlepingute hinnaläbirääkimistega. Sellele vaatamata kujunes kvartal Harju Elektri jaoks keeruliseks ning tulemusele sai saatuslikuks üksteise järel tekkinud ülemaailmsed väljakutsed," teatati börsiteates.

Sõda pole neid väga mõjutanud, kuna peamine klient on põhjamaad ja Lääne-Euroopa. Kuid suurenenud energia hind, jätkuv materjali ja põhikomponentide hinnatõus, tarneahelate tõrked ning maalimas järjepidevate kriiside mõjul hoogustunud inflatsioon on tegurid, mis mõjutavad tahes tahtmata ettevõtte kasumit.

"Tugevast müügitulu kasvust hoolimata lõppes kvartal kahjumis: tellimusi ei õnnestunud piisava efektiivsusega täita ega materjali hinnatõusu täielikult tellijatele edasi kanda. Selleks, et hoida tootmisüksused stabiilselt töös, tõsta esimese kvartali oodatust madalamat tarnekindlust ja valmistuda aasta tellimuste täitmiseks, on kontsern võtnud suuna järgnevatel perioodidel hoida kõrgemaid materjali varusid ja sõlmida tarnijatega suuremamahulisi kokkuleppeid."

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni müügitulust 87,7%. Elektriseadmeid tootvate ettevõtete müügimahtude kasvu toel suurenes tootmissegmendi müügimaht esimeses kvartalis 20,3% 32,7 miljoni euroni. Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 36,1% võrra 6,9 miljoni euroni. Müügitulu Soomes oli 16,7 miljonit eurot. Valdav osa müügimahust moodustas alajaamade müük Soome elektrivõrguettevõtetele. Müük Rootsi turule kasvas esimeses kvartali võrdluses 9%, olles 5,8 miljonit eurot. Norra turule müüdi 4,5 miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid, mis oli 141,2% rohkem kui eelneva aasta samal perioodil. Müügitulu muutus on tingitud madalast tellimusmahust võrdlusperioodil.

Investeeringud

Ettevõte tegi esimesel kvartalil ka omajagu investeeringuid. Harju Elekter investeeris esimese kvartali jooksul põhivarasse kokku 1,5 miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 1,0 miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,4 miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1. Valdav osa aruandeperioodi investeeringutest suunati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumide kompleksi Laohotell III ehitusse ning tootmistehnoloogilisse põhivarasse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid