Mõtlemapanev prognoos. Eesti riigivõlg kahekordistub järgmise viie aasta jooksul

Viimane poolaasta on toonud kaasa uusi ootamatuid väljakutseid, mis ei ole võimaldanud valitsusel asuda pandeemia vaibudes riigirahandust korrastama. Koroonakriisi toetusmeetmed ja lisakulud tervishoius on asendunud energiakriisi toetusmeetmete ja lisakuludega julgeolekus. Samal ajal prognoositakse majanduskasvu seiskumist 2022.‒2023. aastaks.

Seetõttu 2022. aastal riigirahanduse olukord rahandusministeeriumi hinnangul taas halveneb: võttes arvesse ka 2022. aasta lisaeelarve otsuseid, moodustab valitsussektori struktuurne ja nominaalne puudujääk vastavalt 4,5% ja 5,3% SKPst. Prognoosi järgi ületab nominaalne puudujääk ELi stabiilsuse ja kasvu paktis toodud 3% piiri ka veel järgmisel kahel aastal.

Valitsus loodab vähendada struktuurset puudujääki 2026. aastaks 2% juurde SKPst. Selleks ajaks ulatub valitsussektori võlg 11,6 miljardi euroni (peaaegu 30% juurde SKPst) ehk kahekordistub võrreldes tänase tasemega. Seda plaani pikendades saavutatakse struktuurne tasakaal uuesti alles 2030. aastaks.

2021. aasta kujunes taas selliseks, kus Euroopa Liidu toetusi ei suudetud prognoositud mahus rakendada. Ehkki möödunud aastat võib pidada erakorraliseks, kuna lisaks uue eelarveperioodi käivitamisele tuli kiirkorras kavandada taasterahastu kasutust, on eelarvenõukogu hinnangul tegemist korduva mustriga Eesti riigirahanduse planeerimisel. Selliste prognoosivigade vältimiseks tuleks toetuste kasutust kavandada konservatiivsemalt või tõsta riigi administratiivset võimekust nende rakendamiseks.

Eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et ka ajal, mil eelarvereeglid ajutiselt ei kehti ja kulusurve on ootamatute lisakulude ning kiire inflatsiooni tõttu suur, lähtutakse riigirahanduse juhtimisel vastutustundliku eelarvepoliitika põhimõtetest. Ajutiste lisakulude tegemisel laenuvahendeid kaasates on tähtis, et need oleksid hästi põhjendatud ning suunatud konkreetsetele ja ootamatutele hetkevajadustele. Püsivate lisakulude tegemisel tuleb nende katteks leida ka püsivaid lisatulusid. Vastasel juhul on oht, et valitsussektori tulude ja kulude struktuur nihkub püsivalt paigast ära ning hakkab üheskoos kiire hinnatõusuga kahjustama Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eelarvenõukogu põhjalikum seletuskiri valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni kohta 2021. aastal ja stabiilsusprogrammis seatud eelarve-eesmärkide kohta aastateks 2023‒2026 on avaldatud eelarvenõukogu veebilehel www.eelarvenoukogu.ee.