Me peame aru saama, kui tähtis on diisel kütusena. Paljud kasutavad seda oma sõiduautodes, kuid ilma selle kütuseta ei liigu ei laevad, rongid ega kaubaautod. Kütus on võrreldes bensiiniga oma omadustelt selline, mis sobib neile sõidukitele, mis peavad raskeid koormaid vedama. Kui tõuseb diisli hind, siis kerkivad hinnad ka lõpptarbijate jaoks.

Venemaa eksportis eelmisel aastal päevas 4,7 miljonit barrelit naftat, sellest 2,4 miljonit Euroopasse. Venemaa nafta sobib väga hästi diisli valmistamiseks. Lisaks rändas aga Venemaalt Euroopasse 750 000 barrelit diislikütust päevas. Üle 40% Euroopa sõidukitest liigub diisli toel, bensiini osakaal on 52,9 protsenti.

Lisaks koroonakriisile ja sõjale on diisli hinda ja nõudlust üles kruvinud näiteks ka see, et Hiina on kivisöe defitsiidi tingimustes sooja saamiseks just diislit põletanud. Samal ajal on globaalselt varasemad diislihoidlad asendunud biokütuste hoidlate vastu.

Eksperdid arvavad, et diisli hinnatõusu lõpptulemus võib olla see, et paljud väiksemad veofirmad üle maailma lähevad pankrotti. Ja väikeseid tegijaid on selles valdkonnas palju. Mis saab veel siis tarneahelatest, mis niigi suure raputuse on saanud?

Diisli hinda vaadates selgub, et Eesti on oma hinnatasemelt stabiilselt 25 kallima riigi seas. Veel tänagi tõusis kütuse hind ning taas liigub see kurjakuulutavalt suunas 2 eurot liitrilt ja enamgi. Lisaks logistikasektori ettevõtete ja töökohtade võimalikule kadumisele jõuab selle kütuseliigi hinnatõus igale poole meie ümber.

Vaadake, milline oli diisli hind 2016. aastal.

Kütuse hind 2016.01.16

Ja milline see oli kaks aastat tagasi:

Kütuse hind