Praegusel ajal enamik üürikortereid avalikku pakkumisse ei jõuagi

Kui aasta alguses tundus, et üüriturg hakkab kõrgete energiahindade pärast vaikselt rahunema, siis tänaseks võib öelda, et viimaste kuudega on see Ukraina sõjapõgenike tõttu tohutult aktiveerunud. Üürihinnad on kuuga tõusnud ca 20% ning järjekorrad on ülipikad.

Sellist üürituru survet nagu praegu ei ole Eestis mitte kunagi varem kogetud. Eriti populaarsed on nn alumise otsa üürikorterid, enamik kortereid avalikku pakkumisse ei jõuagi.

Samas pole sõjapõgenikel üürikorteri leidmine eriti lihtne. Takistuseks võivad saada nii hind kui ka lepinguperiood. Appi on tulnud riik: sõja eest põgenenud ukrainlastele pakutakse vajaduspõhiselt ühekordset toetust kuni 900 eurot ning riigi omandis olevaid pindu kuni neljaks kuuks.

Lisaks Ukraina sõjapõgenikele on Eestisse põgenenud ka Venemaa kodanikke. Mul on endal kogemus, kus märtsi alguses võttis minuga ühendust Venemaalt pärit perekond, kes oli pakkinud asjad ning sõitnud Eestisse. Esialgu peatusid nad hotellis, kuid vajasid kiiresti üüripinda. Leidsime neile sobiva kodu ja loodan, et nad jäid rahule.

Tallinnas Haaberstis saab heas seisukorras 2-toalise üürikorteri ca 500 euro eest kuus, Mustamäel Ehitajate teel 3-toalise väga heas seisukorras korteri ca 550 euro eest kuus. Alla 400-500 euro on Tallinnas väga raske endale heas seisus eluaset leida. Sõjapõgenike maksevõime on oluliselt piiratum, ka selles osas on mul kogemus, kus Eestis elav ukrainlane aitas oma sugulastel Eestisse kolida ning maksab nende üürikorteri eest ise.

Võiks arvata, et Tallinnas on hinnad kõige kõrgemad, kuid Tartu üürihinnad pole sugugi odavamad. Seetõttu on aktiveerunud ka kaugemad piirkonnad, eriti hea rongi- või maanteeühendusega kohad (Rakvere ja Paide). Isegi Koeru aleviku elanikud on hämmingus, et sealsete üürikorterite hinnad hakkavad võrdsustuma Paide ja Tartu hindadega. 3-toalise remontimata korteri eest küsitakse seal suisa 300 eurot pluss kommunaalmaksed.

Eestis on viimasel ajal loodud päris palju idufirmasid, kes värbavad tööle välismaalasi. Sisserännanud ei osta endale kohe kinnisvara, vaid leiavad alustuseks üürikorteri. Kasvavate kinnisvarahindade tõttu ei saa paljud Eesti inimesed endale enam päris oma kodu lubada ning seetõttu peavad nad leppima üürikorteriga. Võib täheldada, et üha rohkem hakkavad inimesed elama n-ö kommuunielu, kus mitu täiskasvanut jagab ühist elupinda ning kulusid. Kõik see on aidanud üüriturul jõudsalt kasvada.

Üürikorterite hinnalangust ei peeta praegu tõenäoliseks, kuid elamispindade valik on muutunud turul veidi laiemaks. Energia- ja küttehinna tõus on pannud inimesi oma kinnisvara üüriturule paiskama, elektriküttega korteri omanikud on olnud sunnitud üürihindu langetama. Veebruari alguses oli pakkumises ca 1300 üürikorterit, kuid aprilli alguseks oli pakkumiste hulk vähenenud 800-ni. See ongi kaasa toonud tuntava hinnatõusu.