Riik on täpsustamas tarbijate maagaasiga varustamist kriisiolukorras läbi maagaasiseaduse, hädaolukorraseaduse ja konkurentsiseaduse muudatuste. Eesmärk on olla paremini ettevalmistatud võimalikeks gaasi tarnete tõrgeteks.

Aasa sõnul valmistub riik olukorraks, kus Kreml otsustaks Eestile gaasitarned peatada. „Teeme tööd kahel liinil, et vabaneda Vene gaasist. Toome endale sügiseks koos Alexelaga LNG-terminali ning loome Eesti varude keskuse juurde gaasivarud,“ ütles Aas.

Seadusemuudatustega sätestatakse, et kriisiolukorras läheb esmajoones käiku riigi strateegiline gaasivaru, mis plaanitakse luua 1 teravatt-tunni mahus Eesti varude keskuse juurde. Seejärel võetakse kasutusele Eleringi omandis olev kaitstud tarbijate varu. Muuhulgas on eelnõuga ka sätestatud, et gaasi süsteemihaldur Elering AS peab looma riigile LNG vastuvõtu võimekuse.

„Elering ei konkureeri Alexelaga ega arenda ise LNG-terminali, vaid loob koos Alexelaga võimalused terminali saabumiseks. Alexela on hea näide, kuidas erasektor saab riigile appi tulla strateegilise tähtsusega teemades ning pakkuda kiireid lahendusi,“ selgitas Aas.

Ühtlasi täpsustatakse maagaasiseaduses tarbijarühmi, kelle gaasitarbimist saab prioriteetsuse järgi vajadusel piirata. Esimesena tagatakse gaasivarustus kaitstud tarbijatele ehk kodutarbijatele ja soojuse tootjatele, seejärel tagatakse elektrienergia tootmise võimekus. Sellele järgnevad üldhuviteenuse osutajad, näiteks toiduainetööstus ja põllumajandus. Kui olukord seda võimaldab, tuleb tagada muude mittekaitstud tarbijate varustamine gaasiga. Nende põhimõtete järgi jaotab võrguettevõtja oma võrku ühendatud tarbijad rühmadesse.