Velbri räägib podcastis, et tema üks lootus ja ootus Ukraina sõja valguses oleks, et kaitseministeeriumil võimalusel veelgi kiirendaks protsessi, millega suur osa maismaa saab tuuleparkidele kehtestatud piirangutest priiks.

"Peamiselt räägime mobiilsetest radaritest, mis meie liitlaste juures on juba kasutusel. Kas kerkinud riigikaitse vajaduste ja energiajulgeoleku vajaduste raames oleks võimalik seda lähemale tuua? 2024 või veelgi varem, mitte 2025. aastal," küsib Velbri.

Samal ajal seisab ka mereala planeeringu kehtestamine, mis omakorda annaks võimaluse planeerima hakata meretuuleparke. Velbri ütleb, et ettevõtjatel on raske pikki plaane teha, kuid nüüd on olemas teadmine, et riik loodab mereala planeeringu kehtestada käeoleva aasta suveks. Realistlikult sügiseks.

"Meretuulepargi arendus on pikk protsess. Maha on võetud suur hulk vaidlusküsimusi. Väga loodan, et selle mereala planeeringu kehtestamisega avatakse tee paralleelsetele meretuulepargi arendustele."

Samal ajal valmistab riik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Elering eestvedamisel ette ELWINDi meretuulepargi projekti, millega soovitakse eeltöö ise ära teha, et siis juba ehitusvalmis projekt enampakkumisel maha müüa.

Velbri sõnul on vastuolu kahe meretuuleparkide arendamise lähenemise vahel. Eesti on lähtunud seni sellest, et kõigile on merealad avatud. Esimene huviline saab ala broneerida ja alustada menetlusega. Seejärel tulevad hindamised ja aredusprotsess. Mitmed riigid on lähenenud teisiti. Ka Leedu.

"Euroopas on mõlemat kasutatud. Holland, kui Euroopa tuuleenergeetika eestvedajaid, kasutas enne liberaalset varianti nagu Eesti - arendajad võistlesid sama territooriumi eest. Keskkonnauuringute laevad vaat et sõitsid seal teineteisele otsa. ELWIND on nö Leedu mudel. See ei ole üleliia lihtne. Elering ei saa iseenda projektile pakkuda liitumist põhivõrguga eelistingimustel. Meretuuleparkide suurim kitsaskoht lähema 10-15 aasta jooksul on neid tohutuid tootmisüksusi võrku ära mahutada. Keeruline on näha, kuidas pakkuda investorile garantiid, et liitumisleping on olemas," räägib Velbri.

Podcastis on juttu ka kohaliku omavalitsuse kasu mudelist, mis Velbri sõnul on pisut kummaline.

"Kui keegi tahab rajada asfaldi-, õlletehase või ükskõik millise tootmisüksuse, mis võib tekitada, müra, vibratsiooni või lõhna, siis me ei eelda, et keegi annaks kohalikele nii palju õlut või asfalti kui nad soovivad," toob ta näite. Tuuleenergia puhul aga räägime tasuta elektrist või osalusest tootjafirmas.

"Praktikas on see vastuseisu ületamise meetodina selles suunas liikunud jah. Järjest enam tehakse kokkuleppeid ka vabatahtlikult. Ettevõtja peab olema siin ettevaatlik, et ei ületataks kriminogeenseid piire," hoiatab Velbri.

Tema sõnul ei saa välistada, et tulevikus ka muude ettevõtmiste puhul ei võiks kohaliku kasu mudel jutuks tulla. Võtame või karjäärid, aga miks mitte ka suuremad kinnisvaraarendused. "Neil on märkimisväärne mõju. Seal me ei räägi kohaliku kasu mudelist," ütleb Velbri.

Kuula podcastist, millised on täna taastuvenergia lahendusi takistavad asjaolud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid