„Möödunud nädalal tõusis meedias esile erinevate metoodikatega koostatud andmestikke, mis kujutasid Eesti sadamates ja merel toimuvat kui nafta impordi suurenemisena. Samal ajal tegime väljavõtte riiklikust elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmebaasist, mis näitas, et reaalsus on teine. Mahud on pigem kukkunud või jäänud samaks,“ ütles meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.

Viimase kuue kuu jooksul nafta, naftasaaduste ja õlide (MARPOL 1) koguseline (mõõtühik: tonn) saabumine Eesti sadamatesse VF sadamatest.

Logistika ja transiidi assotsiatsiooni (LTA) juhatuse esimehe Andres Valgeristi sõnul kinnitavad ümarlaual tutvustatud statistikat ka LTA liikmed ja Alexela. „Ühtlasi peame järgmistes sanktsioonides jälgima, et saavutaksime soovitud mõju: panna Venemaa ebamugavasse olukorda. Seni kuni pole Euroopa Liidu üleselt nafta embargot, ei tooks eraldi riiklikult naftatoodete keelamine sanktsioneeritavale ehk Venemaale paraku mingit mõju. Meie pole nafta lõpptarbijad ning kaup jõuab kohale transiidis läbi teiste riikide sadamate ja Eesti riigi tulu väheneb,“ lisas Valgerist.

Andmete erinevus ajakirjandusest läbi käinud tabelite ja riikliku statistika vahel võib olla tingitud valitud metoodikast, kus kokku on liidetud nii sisenevad kui ka väljuvad kogused. Samas tuleb eristada Venemaalt viimaste kuu jooksul Eestisse toodud ja Eestist väljaläinud koguseid. „Eestisse toodud kogused on üldjoontes vähenenud, mistõttu saab järeldada, et Eestist väljaläinud kogused on varud, mis on siia tarnitud enne sõda ja piiranguid. Sarnast olukorda oleme näinud Venemaa kaupade müügiga poodides – laovarud müüakse maha,“ selgitas Läänerand.

Lisaks sanktsioonide arutelule andis MKM ülevaate laevade Eesti lipu alla toomise projekti seisust ja tulevikuplaanidest. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul alustas riik paar aastat tagasi laevade Eesti lipu alla tagasi toomisega. „Teadsime juba toona, et tegu ei ole lihtsa protsessiga, vaid maratoniga. Välismaalaste seaduse vastuvõtmisega ning praegu riigikogu menetluses oleva nn laevade infosüsteemiga ületaksime järgmise tõkke. Sellega saab Eesti lipust kvaliteetsem ja atraktiivsem lipp, mida tahaksid kanda ahtris laevad üle maailma. Eriti Eesti meremeestega seilavad laevad,“ ütles Aas ümarlaua avasõnas.

Aprilli lõpus loodi järgmiste laevanduspaketi muudatuste välja selgitamiseks ministeeriumite ülene töörühm, mis töötab välja esmase nägemuse vajalikest muudatustest koostöös merendussektoriga 2022. aasta lõpuks.

Lisaks tegi ümarlaual ettekande Saare Wind Energy meretuuleparkide arendamise plaanidest, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing tegi ülevaate ühingu tegemistest ja ettepanekutest meremajanduse arenguks, Tallink tööjõu väljakutsetest, Revali Merekool Ukraina meremeeste koolitamisest ja toetamisest ning Ulla Pirita Tapaninen Soome merenduse arengusuundadest ja Eesti võimalustest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid