Poola-Leedu gaasijuhtme avamine viib ka Eesti Euroopa võrku
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas saanud Poola-Leedu gaasiühendusest oluline energiajulgeoleku projekt mitte ainult Leedule ja Poolale, vaid ka kogu Baltikumile.
Leedus Jauniūnais toimunud avatseremoonial võrdles Aas uut gaasiühendust ka Balti ketiga, mille mõlema pikkuseks veidi üle 500 kilomeetri. „Nii nagu Balti kett tõi meid 1989. aastal Baltikumis kokku, et näidata meie inimeste sihikindlust ja vabadusiha, ühendab see torujuhe nüüd Baltikumi, aga ka Soome ja Poola gaasivõrgu ja -turud. Usun, et selles torus voolav gaas kannab sama sõnumit, mis omal ajal Balti kett – meil on valikuvabadus ja üheskoos tegutsedes oleme tugevad,“ rääkis Aas.
Gaasiühenduse projekti viisid ellu Leedu ja Poola gaasisüsteemi haldurid Amber Grid ja Gaz-System. Ühenduse läbilaskevõime on umbes 20 teravatt-tundi aastas mõlemas suunas. Võrdluseks, see on umbes neli korda suurem Eesti aastasest gaasitarbimisest.
Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 500 miljonit eurot, millest umbes 60% rahastas Euroopa Komisjon. Projekti valmimisse panustasid ka Läti ja Eesti.
„Head ühendused Euroopa gaasisüsteemiga on olulised mitte ainult lähiaastail, vaid ka pikemas perspektiivis, sest need võimaldavad järjest üle minna taastuvale energiaallikale rohegaasile. Mida paremini suudame end Euroopas ise energiatoodetega varustada, sõltumata sellest kolmandatest riikidest, seda parem on ka meie energiajulgeolek,“ lisas Aas.
Eesti osalusega riikideüleseid energeetikaprojekte on töös veelgi. Koostööd tehakse näiteks Balti energiaturgude ühendamise kavaga, samuti peaks lähiaastail toimuma Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga.
