Elering lõpetas LNG-terminali läbirääkimised Alexelaga. "Eestil võiks olla korralik regionaalne eduprojekt energeetikas"

LNG Paldiski terminali projekti vedajad Alexela ja Infortar leiavad sarnaselt Eleringiga, et pakkumine kai ehitamiseks pole vastuvõetav ja hindavad toimunud läbirääkimisi Eleringi tahte puudumise tõttu lõppenuks. Varustuskindluse tagamiseks jätkavad Alexela ja Infortar kõnelusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

„Kaks kuud kõnelusi on näidanud, et Eleringil puudus soov terminal Eestisse rajada, nii selleks sügiseks kui üldse. Arutelu on käinud selle üle, kas me ligi 40 miljoni investeeringu juures peaksime aktsepteerima kahjumit 15 või 30 miljonit. Samas Eleringi ligi saja miljoni euro suurune plaan näeb ette sisuliselt laeva hankimise soomlastele Eesti maksumaksja raha eest. Ja takistuseks ei ole seal, et kümne aasta rent on laeva algsest ehitushinnast üle kahe korra kallim ja laevaomanik teenib erakorraliselt suure kasumi,“ märkis Alexela kontserni juhatuse esimees Marti Hääl.

„Meie pakutud plaan on Eesti maksumaksjale märkimisväärselt kasulikum nii lühikeses kui ka eriti pikas vaates. Eesmärk on luua Eestile varustuskindlus juba eelolevaks talveks mitte ainult viiendiku gaasitarbimise ulatuses, vaid ka kõigile tööstustarbijatele, ning anda meie majandusele ka piirkonnas konkurentsieelis. Arvestades Eesti seniseid õppetunde kriisides naabrite peale lootes, oleks kriitiliselt tagumine aeg Eesti majanduse huvid tõsta esikohale," rääkis Hääl.

"Meil on korralikud energiaühendused, aga meil võiks olla ka mõni regionaalne eduprojekt energeetikas, mis meid tulevikus ka välispoliitikas laua taha aitaks. Ehitajad on välja valitud, materjalid ostetud, mõned protseduurilised tegevused veel ja saaksime lähipäevil haalamiskai ehitamisega alustada,“ tähendas Hääl.

„Nii keeruka ja pea olematu ajaraamiga projekti puhul on oluline tegelik tahe ja hea koostöövaim, muid tegureid sellesse võrrandisse ei peakski mahtuma. Terminal ei ole ainult kai, laev ja toru, vaid olemuselt suur logistikaülesanne. Gaasimolekuli kohale jõudmiseks on vaja nii soft- kui hardware'i ning usaldust, kõiki neid teadmisi ja võimalusi ühes organisatsioonis ei ole,“ ütles Infortari tegevjuht Martti Talgre.

„Meil ja gaasitarbijatel pole võimalik sarnaselt tuuleparkide projektiga Eleringiga kümme aastat läbi rääkida. Kui maja põleb, siis me ei lähe ju kindlustuspoliisi tegema, vaid tegeleme kustutustööde ja olukorra lahendamisega. Tõsi on, et me pole küsinud midagi, mis oleks vastuolus Euroopa õigusega ning et me ei saa aktsepteerida olukorda, kus kahjum jääb meile, aga gaasiäri naaberriigi riigiettevõttele,“ lausus Talgre.

Eesti seaduse ja Euroopa kehtiva korraldusega pole kooskõlas, et põhivõrgu ettevõte hakkab terminali opereerima ja riigiabiks Eleringile vastavat luba ei ole. Ühenduste osas ei ole pudelikaelaks mitte Balticconnector, vaid Soome enda riigisisene gaasivõrk. Alexela ega Infortar ei ole vastupidiselt Eleringile ühtegi pressiteadet läbirääkimiste kohta teinud ega tänaseni numbreid ühepoolselt avaldanud.

Alexela ja Infortar jätkavad riigist sõltumatult Paldiski LNG-terminali arendust ja eeldavad, et Elering tagab sügiseks projektile vajaliku gaasitoruühenduse ning konkurentsiamet riigiabi moonutusteta vabaturu, nagu EL-i direktiivid ja Eesti seadused on aastaid erakapitalile lubanud.