KUULA SAADET | Miski ei ole enam endine: Euroopa pöörab fossiilkütustele selja

9. mail tähistame taas Euroopa päeva, mis on alates 1964. aastast pühitsenud rahu ja Euroopa ühtsust. Teise maailmasõja lõpust saati ei ole Euroopa neid väärtusi vajanud rohkem kui praegu. Üheks fookuseks Euroopas on Ukraina sõda sättinud gaasi ja nafta ehk Euroopa sõltuvuse Venemaa energiasisenditest.

Euroopa teeb meeleheitlikke samme sellest sõltuvusest vabanemiseks, Eesti on juba Vene gaasist lahti öelnud ja aina enam riike liitub selle otsusega. Samas oleme kaugel sellest, et saaksime reaalselt ida poolt tulevad „kütusekraanid” kinni keerata. Paljudes tekib ehk küsimus, miks on nii raske Venemaalt tulevast gaasist ja naftast loobuda. Samuti küsimus, mis saab edasi, mis on alternatiivid.

„Euroopa päevani on veel natukene aega, kuid komisjoni president kuulutas välja juba kuuenda sanktsioonide paketi, mis Euroopa Liidu poolt Venemaa agressiooni mõjutavad. Mis on väga eriline, märkimisväärne ja peegeldab seda olukorda ning probleeme, mis meie ees seisavad. Valdkonnas tegutsevad inimesed on muutuste vajalikkusele pikalt tähelepanu juhtinud, kuid nüüd seoses sõjaga Ukrainas suruti nende muutuste vajadus meile lihtsalt peale. See, et me Venemaa naftast, gaasist ja kivisöest sõltuvad oleme ja olime, polnud kellelegi uudis, seda näitasid numbrid ja statistika. Täna tuli aga see teadmine ehk ootamatult fookusse, et kui sõltuvad me naabri kütustest oleme ja kui raske on kiiresti end neist lahti lõigata,” ütles Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees Priit Enok.

2050. aastaks on Euroopa Liit võtnud omale ambitsioonika eesmärgi muutuda süsinikneutraalseks. Fermi Energia tegevjuhi Kalev Kallemetsa sõnul on see ainus võimalik tee, et päästa planeet ja see, et inimesed saaksid edasi eksisteerida. Kallemets toob näite, et viimased kuud on Indias olnud äärmiselt kuiv ja palav, samas kui mõnes Soome piirkonnas on veel täna –15 kraadi. Kõik see mõjutab toidutootmist ja toidu hinda, mida me peaksime hakkama ka Eestis tundma.

„Kliimamuutused on ilmsed ja nendega tuleb tegeleda kohe. Loomulikult on need muutused kallid, ebamugavad ja mõnedele ebameeldivad, kuid tegemata me neid enam jätta ei saa. Kuid tundub, et inimesed on sellest aru saanud, samuti ettevõtted ja ka riigid. Täna on nii elektriautodel kui tuumajaamadel tellimisajad ülimalt pikad, seda põhjusel, et nõudlus ületab pakkumist. Inimesed otsivad alternatiive. Muutus peab toimuma kiiresti, kapital peab minema fossiilsetest kütustest muudesse energiat loovatesse tehnoloogiatesse,” lisab Kallemets.

Selge on ka see, et sõda Ukrainas on lükanud muutustele ja nende vajadustele sisse täiesti uue hoo: sellised tärminid nagu 2050. aasta kliimaneutraalsus ei tundu enam ebarealistlikud.

„Kuna iganes ja kuidas iganes see sõda lõpeb, siis varasemate seisukohtade, tegevusmudelite ja lepingute juurde ei naasta. Kui mõelda kasvu kuus kuud tagasi, siis nendest samadest sõltuvusprobleemidest ja vajadusest muutusteks räägiti pigem sellises hüpoteetilises vormis. Täna aga astutakse reaalseid samme. Üks suur põhjus, miks varasemate mudelite juurde tagasi ei pöörduta, on ka selles, et Venemaa nafta või gaasi ära lõikamise järel ei ole mõtet minna otsima sama toorainet mujalt, et tuua naftat tankeritega USAst või kivisütt Austraaliast. See kõik tähendab suurt ajakulu ja suuresti tõusnud hinda. Tekib küsimus, et kas on vaja puudujäänud naftabarrel asendada naftabarreliga mujalt või olla nutikad, vähendada kasutatud barrelite hulka ja selle asemel leida alternatiivid kohapealt ja kogu mudel ümber mängida,” räägib Enok.

Kallemets muudaks viimases mõttes vaid ühte asja – barrelitest tuleks täielikult loobuda ja minna üle alternatiivete kütteliikide juurde. Vastu on võetud ka otsus 2027. aastaks täielikult eemalduda Venemaa kõikidest energiakandjatest.

„Muidu me rahastame järjepidevalt kõiki neid õudusi, mida Venemaa maailmas korda saadab. Me räägime täna Ukrainast ja Butšast, kuid peame rääkima ka Gruusiast, Süüriast ja Tšetšeeniast. Tuleb tõdeda, et meie vaenlane on ideoloogiline, näeb meid natsidena, ja ainus viis, kuidas julgeolek saab regioonis taastatud, on lõigata läbi nende teenimisahelad, mis tõukaks neid olukorda, mis oli Venemaal 80. ja 90. aastatel, ning tänu sellele [nad] muudavad oma hoiakuid. See kõik võib aga võtta aega aastaid, kui mitte aastakümneid,” lisab Kallemets.

Pikemalt kuula energeetikateemalist keskustelu juba Euroopa päeva podcast’ist:

Projekt valmib koostöös Riigikantselei ja Delfiga.